- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hõbeingel eelmisest sajandist
Rolls-Royce Phantom III ilmutas end maailmale 1936. aastal. Tähelepanuväärne oli auto juures tema 12silindriline üleni alumiiniumist mootor. Töömahuks oli tänapäeva kontekstis pöörane 7,3 liitrit. Kogu mootorit juhib ainult üks nukkvõll, mis asub täpselt kahe silindrirea vahel. See on suursuguse autotootja ajaloos ainuke mudel, mille juures on kasutatud ehtsaid lennukiosi.
Phantom III oli viimane suur auto, mille Rolls-Royce enne Teist maailmasõda tehasest välja laskis. Ka järgmise V12 mootori tegi Rolls-Royce alles 1998. aastal. Phantom III on kinolinadelgi liuelnud - James Bondi filmis "Goldfinger".
Põhjamaades on vaid üks selline eksemplar. Pole ka ime, sest neid tehti kokku ainult 400. Praegune omanik Kim Hindersson soetas auto Inglismaalt, sealselt paberitöösturilt Sir Eric Bowaterilt 21 aastat tagasi. See masin on veel siiani Suurbritannia registris ja originaalnumbritega. Auto veetis mõnda aega tagasi kolm aastat tehases restaureerimisel. Kõik osad käidi üksipulgi üle ja nüüd on masin nagu uus. Restaureerimine käis põhimõttel: kui tehase juppe veel laos on, siis neid ka külge pannakse. Ainukesena jäi asendamata natuke kulunud interjöörikate.
"Kui ma küsisin tehasest, vastati, et originaalriiet on neil laos küllalt, aga ei ole mõtet seda kohe kasutada," räägib Hindersson. "Öeldi, et las enne see originaalkate kulub rohkem läbi, uue saab alati peale tõmmata. Nõnda saab praegu autot rohkem nautida, ei ole nii suur mure, kui mõni plekk peale tuleb."
Samal ajal Hinderssoni Phantomiga olid tehasetöökojas restaureerimisel veel Jordaania kuninga Husseini ja Siiami kuninga samad mudelid.
Katusel on autol rohelised n-ö teatrituled. Salongis on nupp Theatre, mis need põlema paneb. Hindersson uuris tehasest, mille jaoks need on. Selgus, et see masin on maailma ainus selliste tuledega Rolls-Royce. Need olid puhuks, kui härra ja proua Bowater hilisõhtul teatrist väljusid - siis tundsid nad limusiinide rivis oma auto kohe ära.
Masina tagumises salongis on telefon, millega anti autojuhile käske, kuhu sõita. See oli ühepoolne side, autojuht vastata ei saanud. Ja mida tal olekski öelda olnud?! Taga on akende ees siidkardinad, et Bowaterite privaatsus tagatud oleks. Põrandal on härrastele ka reguleeritav jalatugi. Vanasti oli muidugi nii, et härra ja proua Bowater istusid taga ning ees sõitsid autojuht ja proua teenijanna.
Suurel V12 mootoril on kolm kütusepumpa, kaks mootoriõlipumpa, kaks süütepooli ja kaks jagajat. Kõik, mis mootoril küljes, pöörleb mehhaaniliselt, nagu lennukimootorite puhul ikka. Autol on ka hüdrauliline vedrustus, mis tähendab seda, et kui sõidad linnas, saab selle reguleerida pehmemaks, kui maanteel, siis kõvemaks. Uuendusena tolle aja autode juures oli Phantom III sõltumatu esivedrustusega. Auto kaalub 3,2 tonni. Maksimumkiiruseks on 110 miili tunnis. Autol on 200-liitrine bensiinipaak ja saja kilomeetri peale võtab Rolls keskmiselt 40 liitrit. Kütusena kasutab Hindersson tavalist 95.
Rolls-Royce'ide kõige kuulsam osa on ikka olnud radiaator, mis on alati käsitsi tehtud. Phantom III radiaator ei ole mitte kroomitud, vaid tehtud roostevabast terasest, mis on läike saamiseks poleeritud. Kuulus Lendava Leedi kuju radiaatori peal on hõbedast - kroomitud metallist hakati seda tegema alles aastast 1955.
Hindersson on ka igapäevaselt Inglise autotööstuse austaja ja sestap sõidab Jaguariga ja tema naine Roveriga. Abikaasaga tehakse Rolls-Royce'iga igal aastal üks reis kuhugi välismaale ja sel aastal oli sihtkohaks Vihterpalu mõis Eestis. Hindersson arvas, et see masin sobib siinsesse mõisamiljöösse nagu valatult. Hinderssonid elavad ka ise mõisas, kuid mitte nii suures, kui seda on Vihterpalu.
Olenemata vanast hobiautost, ei kuulu mees ühtegi vanade autode liitu ega muusse organisatsiooni. Auto on tal ainult enda jaoks. Ostes ei mõelnud ta investeerimisele, et auto hiljem maha müüa. Hindersson ei rendi autot ka kellelegi pulmadeks välja, ehkki soovijaid on palju.
Hetkel kuum
Küsimusele, kui palju auto maksis, vastas Hindersson: "Palju. Sellistel autodel ei ole hinda, neid müüakse oksjonitel ning hinna määravad need, kes on saalis. Nad vaatavad, kas nende kollektsiooni see auto sobib, ja kui sobib, siis ostavad. Raha ei ole oluline."
Auto lõpliku hinna paneb paika ostutehing, seni võime vaid oletada. Hindamiseks on kaks peamist kriteeriumit: auto erilisus ja algne omanik. Nõnda vanade ja kallite autode puhul tähendab viimane isegi rohkem. Selle Phantomi puhul on erilisuseks ooperituled, muid silmaga nähtavaid erivigureid autol küljes ei ole.
Kõnealune auto on restaureeritud Rollsi tehases, seegi on Phantom III puhul tavaline - tehas ei väljastanud kunagi ühtegi remondikataloogi, vajadusel lendas spetsialist kohale.
Auto omanik ei olnud kroonitud pea ega filmimaailma megatäht - tavaline aadlikust tööstur. Kodusel Inglismaal võib see olla oluline, kuid mujal ei oma auto kuigi atraktiivset ajalugu.
Tuginedes Barrett-Jacksoni oksjonitel seni müüdud Phantom III hindadele, ei peaks ma seda autot väga kalliks. Realistlik ootus oksjoni lõpphinna osas võiks olla kuni 500 000 eurot (7,8 miljonit krooni).
Foto: Julia-Maria Linna - Äripäev
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele