Ehitamine kasvas kolmandas kvartalis viiendiku võrra

"Noh, majandusel läheb väga hästi," kommenteeris Eesti Ehituse juht Jaano Vink. Ta lisas, et pole põhjust kasvu üle imestada, sest nii riik, omavalitsused, erasektor kui ka eraisikud investeerivad kinnisvarasse suuri summasid. "Reaalsus on ju see, et neid, kes mingit ehitustööd soovivad tellida, on rohkem kui neid, kes ehitada suudavad," märkis Vink.

Trend, et koduturul ehitatakse rohkem elumaju kui näiteks kontori- või tööstushooneid, Vingi hinnangul jätkub, sest eluasemeturu klientidering on lih tsalt suurem. "Pole vähe neid, kes uut korterit tahaks," lisas firmajuht.

Sama nentis ka statistikaamet juhtivstatistik Merike Sinisaar, kelle väljastatud teate kohaselt püsis vaatamata kallinenud eluasemelaenudele nõudlus uute eluruumide järele suurena. Nii anti ka kolmandas kvartalis ehitusluba 3591 uue eluruumi ehitamiseks. Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1381 uut eluruumi ehk 571 rohkem kui aasta varem samal ajal.

Kokku matsid ehitusfirmad oma töödesse 9,7 miljardit krooni. Sellest 5,9 miljardit läks hoonetesse ning ülejäänud 3,8 miljardit krooni kulus rajatiste ehitamiseks - vastavalt 15 ja 33 protsenti rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis. Seda on 2,6 miljardit krooni enam kui eelmise aasta samal perioodil.

Endise ehitusettevõtjate liidu direktori ja praeguse Oma Ehitaja kinnisvaraehitusjuhi Tarmo Lige sõnul tuli hüppeline tõus sellest, et firmad on hakanud rohkem omal jõul tööd tegema. "Alltöövõtjate töö on kallim ning teiseks on ka paindlikum ja operatiivsem kasutada oma tööjõudu.

Välisriikides tehtud ehitustööde maht suurenes kolmandas kvartalis põhiliselt rajatiste ehitamise tõttu. Sealsed ehitusmahud suurenesid võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga poole võrra, ulatudes 405 miljoni kroonini.

Autor: Gert D. Hankewitz