• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitamine kasvas kolmandas kvartalis viiendiku võrra

    "Noh, majandusel läheb väga hästi," kommenteeris Eesti Ehituse juht Jaano Vink. Ta lisas, et pole põhjust kasvu üle imestada, sest nii riik, omavalitsused, erasektor kui ka eraisikud investeerivad kinnisvarasse suuri summasid. "Reaalsus on ju see, et neid, kes mingit ehitustööd soovivad tellida, on rohkem kui neid, kes ehitada suudavad," märkis Vink.
    Trend, et koduturul ehitatakse rohkem elumaju kui näiteks kontori- või tööstushooneid, Vingi hinnangul jätkub, sest eluasemeturu klientidering on lih tsalt suurem. "Pole vähe neid, kes uut korterit tahaks," lisas firmajuht.
    Sama nentis ka statistikaamet juhtivstatistik Merike Sinisaar, kelle väljastatud teate kohaselt püsis vaatamata kallinenud eluasemelaenudele nõudlus uute eluruumide järele suurena. Nii anti ka kolmandas kvartalis ehitusluba 3591 uue eluruumi ehitamiseks. Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1381 uut eluruumi ehk 571 rohkem kui aasta varem samal ajal.
    Kokku matsid ehitusfirmad oma töödesse 9,7 miljardit krooni. Sellest 5,9 miljardit läks hoonetesse ning ülejäänud 3,8 miljardit krooni kulus rajatiste ehitamiseks - vastavalt 15 ja 33 protsenti rohkem kui eelmise aasta samas kvartalis. Seda on 2,6 miljardit krooni enam kui eelmise aasta samal perioodil.
    Endise ehitusettevõtjate liidu direktori ja praeguse Oma Ehitaja kinnisvaraehitusjuhi Tarmo Lige sõnul tuli hüppeline tõus sellest, et firmad on hakanud rohkem omal jõul tööd tegema. "Alltöövõtjate töö on kallim ning teiseks on ka paindlikum ja operatiivsem kasutada oma tööjõudu.
    Välisriikides tehtud ehitustööde maht suurenes kolmandas kvartalis põhiliselt rajatiste ehitamise tõttu. Sealsed ehitusmahud suurenesid võrreldes möödunud aasta sama ajavahemikuga poole võrra, ulatudes 405 miljoni kroonini.
    Autor: Gert D. Hankewitz
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Kadri Mäsak: kinnisvarasse investeerimisel aeg on raha ja igat senti ei tasu lõhki ajada
Kinnisvarainvestor Kadri Mäsak avaldas investor Toomase konverentsil oma investeerimisveana enda aja mitteväärtustamise ning tõdemuse, et ainult Excel ei too tegelikku tootlust.
Kinnisvarainvestor Kadri Mäsak avaldas investor Toomase konverentsil oma investeerimisveana enda aja mitteväärtustamise ning tõdemuse, et ainult Excel ei too tegelikku tootlust.
Kasumiga müüdud LHV aktsia tõi investorile suure kahetsuse
Investor, Funderbeami kasvujuht Kristjan Raude rõhutas investor Toomase konverentsil oma investeerimisvigadest ja -õppetundidest rääkides, et ta küll armastab raha ja selle teenimist, aga ka selle kulutamiste heade emotsioonide saamiseks ei tohiks ära unustada.
Investor, Funderbeami kasvujuht Kristjan Raude rõhutas investor Toomase konverentsil oma investeerimisvigadest ja -õppetundidest rääkides, et ta küll armastab raha ja selle teenimist, aga ka selle kulutamiste heade emotsioonide saamiseks ei tohiks ära unustada.
Soomlased kolivad kogu oma õlletootmise Haljalasse
Haljalas õlut pruuliv Soome õllekoda Pyynikin Brewing Company on otsustanud sulgeda oma tehase Tamperes ning kolida kogu tootmine vähemalt esialgu üle Haljalasse, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.
Haljalas õlut pruuliv Soome õllekoda Pyynikin Brewing Company on otsustanud sulgeda oma tehase Tamperes ning kolida kogu tootmine vähemalt esialgu üle Haljalasse, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.