Raamatupidaja Liivi Pikalev avastas ühel kevadpäeval, et internetipangas on tema nimele tekkinud uus konto, koos kaardiga ja paarikümne tuhandega arvel. Pikalev asus asja uurima - selgus, et kontoris ootab teda krediitkaart.
"Minu jaoks oli üllatav, et meil polnud läbirääkimisigi toimunud, vaid ootamatult oli kaart olemas," rääkis Pikalev.
Pikalev võttis kaardi vastu, sest sahtlipõhjas hoides ei kaasne talle kaardiga mingit lisakulu. "Korra võtsin ta sahtlist välja. Käisin reisimas, võtsin kotti kaasa," räägib Pikalev, kes kaarti kasutanud siiski pole.
Ka CVO Sales Marketing Recruitmentis töötav Kerli Tiik märkas ühel päeval internetipangas krediitkaardipakkumist. Seda ignoreerides sai ta varsti pangast kirja ning lõpuks talle helistati.
"Ma ei viitsinud nende survele enam vastu panna. Lasin endale krediitkaardi teha ja see oli täielik jama," räägib Tiik.
Sampo Panga elektroonilise panganduse osakonna juhataja Lauri Ilisoni sõnul on nende krediitkaartide arv kasvanud, kuna ühelt poolt on kasvanud inimeste soov osta täna, kuid maksta homme, ning teisalt on pank teinud atraktiivseid pakkumisi. "Mul endal on väike kogemus Hansapangaga, nad on mind mõnikord sel teemal meeles pidanud," märgib Ilison. "Ma ei saa öelda, et see minu jaoks terror oleks," lisas ta.
Hansa-, Ühis- ja Nordea Pank vastasid küsimustele krediitkaarditerrori kohta üldsõnaliselt, jättes sisuliselt kasutamata võimaluse toimuvat selgitada.
Autor: Mariliis Pinn, Liis Kängsepp