Hiina majanduskasv ränga hinnaga

"Me toome tooraine sisse ja saadame seejärel valmis kauba välismaale, jäätmed ja saast jäävad aga meile," tõdes inseneriteaduste akadeemia asepresident Sheng Guofang.

"Hiina on viimane riik maailmas, mis võib endale lubada majanduskasvu eelistamist ja keskkonnaküsimuste tagaplaanile jätmist. Meil on liiga palju elanikke ja liiga vähe loodusvarasid. See on koorem, millega me toime ei tule. Võimalik on vaid jätkusuutlik arengumudel," ütles Pan Yue.

Hiina suurlinnade ja tööstuse kasvanud veevajadus on loonud defitsiidi, mis tähendab aastas ligi 35 miljonit tonni saamata teraviljatoodangut.

Hiina on arvatust kiiremini möödumas USAst, mis paiskab praegu atmosfääri kõige rohkem kliima soojenemist põhjustavaid kasvuhoonegaase. Hiina võib USAst mööda minna juba 2009. aastal. Peapõhjuseks on söeküttel elektrijaamad ning sõiduautode arvu kiire kasv.

Hiina valitsus on seadnud eesmärgi suurendada ajavahemikul 2000-2020 energiakasutuse efektiivsust 20% iga SKP ühiku kohta. Vastu töötavad aga omavalitsused, kel pole mingit stiimulit keskkonnanorme järgida. Nende tööd on seni hinnatud valdavalt majanduskasvu tempo järgi.

Läinud nädalal ähvardas Hiina riiklik keskkonnakaitse agentuur juba kümned ettevõtted kinni panna, kui need keskkonnanõudeid täitma ei hakka. Mõjutusvahendina plaanib Hiina valitsus tõsta suurte energiakuludega ja keskkonda saastavate kaupade ekspordimaksu. Seevastu säästlikud energiatarbijad võivad saada maksusoodustusi. Samuti tahab valitsus lükata tagasi välismaised investeeringud, mis on seotud kõrge keskkonnariskiga, kuid toovad Hiina majandusele vähe kasu.

Keskkonnateema on arutusel ka täna algaval Hiina ja ELi esindajate kohtumisel, kus kõne all on ELi ja Hiina uus partnerlusleping.