Ain Hanschmidt ja Lembit Kitter - oma õnne sepad

Seda kinnitab tänavu jaanuaris lõpulejõudnud maksuvaidluse kohtutoimik, kust hoolimata Ühispanga katsest detaile varjata saab nii mõndagi huvitavat välja lugeda.

Augustis 1999 ning jaanuaris ja aprillis 2000 sõlmitud optsioonilepingud näitavad üheselt, et isegi pangasiseste hüvede jagamisel eelistas Ühispanga president Ain Hanschmidt ennast ning oma lähemat võitluskaaslast Lembit Kitterit teistele panga juhtkonda kuulunud asepresidentidele ja divisjonijuhtidele.

Ehkki kõik optsioonilepingutesse kaasatud said Ühispanga aktsiad endale tasuta, suutis Hanschmidt ka siin selge vahe sisse teha.

Kohtutoimikust ilmneb aga veel muudki. Üks huvitav detail - optsioonisaajate seas on ka Johan Lindh, rootslane, kes 1999. aastal saadeti suuromanik SEB poolt panga finantsidel silma peal hoidma. Juba sama aasta augustiks on Lindh Hanschmidti poolt paari miljoni kroonise aktsiaoptsiooniga "kodustatud".

Toimiku avalikust osast saab lugeda ka kummalist Hanschmidti avaldust, mille ta tegi maksuametile tunnistusi andes. "Ühispank on oma töötajaid premeerinud küll rahaliselt, kuid optsioone andnud ei ole."

Samas lööme lahti näiteks 1998. aasta aktsiate emissiooniprospekti, või vaatame Ühispanga nõukogu ja juhatuse otsuseid - kõik kinnitavad, et optsioone kirjutati välja miljonite kroonide ulatuses. Maksuameti uurimise all olnud tehingud on vaid osa jäämäest.

Paradoksaalsel kombel on aga Hanschmidt võtmas tehingutest topeltvõitu - maksuametiga kohtuskäigu tulemusel on tal võimalus tulumaks tagasi küsida. Seevastu peab optsioonide eest maksma miljoneid kroone Ühispank.

Hanschmidti endaga Äripäeval optsioonidest rääkida ei õnnestunud. Firma Infortar, mille juht Hanschmidt täna on, sekretäri sõnul on Hanschmidt Euroopast väljas ja ei vasta ka mobiiltelefonile. Infortar on Eesti "rahvaaktsia", Tallinki suuromanik.

Kui Äripäev palus Tallinna halduskohtult luba kohtutoimikuga tutvumiseks, käis eelnevalt kohtumajas Ühispanga esindaja, kes kattis toimikus kinni need leheküljed, mis panga arvates sisaldasid nn delikaatseid isikuandmeid.

Kahe toimiku peale oli kinni kaetud tervelt 246 lehekülge, sh näiteks maksuameti revisjoniakt koos Ühispanga juhtide ütlustega, eksperdi arvamus, pangaväljavõtted ning optsioonilepingud.

Ajakirjaniku pärimise peale, kas osa toimiku salajaseks kuulutamist on võimalik kuskil vaidlustada, vastas kohtu esindaja eitavalt. Aluseks selleks väiteks andis halduskohtunik Kristina Maimanni protokolliline otsus.

2005. aasta 10. novembri kohtuistungi protokollis on selle kohta fikseeritud alljärgnev mõttevahetus.

Ühispanga esindaja Aare Raig: "Et kohtuasi on seotud Ühispanga paljude klientide andmetega, palun kuulutada kohtuistung kinniseks."

Maksuameti esindaja Maret Ambur: "Kohtuvaidlus ei puuduta ju panga kliente ja pangasaladust?"

Raig: "Kõik kohtuasjasse puutuvad pangajuhid on samas ju ka panga kliendid."

Kohtunik Kristina Maimann: "Kohus määrab - istungit kinniseks ei kuuluta, sest optsioonilepingud ei tule avaldamisele. Kohus arvestab kaebaja taotlusega kõrvalistele isikutele (ajakirjanikele) toimikule juurdepääsu andmisel."