EBS loob oma riskikapitalifondi

Pihlaku sõnul võrdles ta Kunstiakadeemia ja EBSi tudengite ideid - ühes domineerib loovus, teises on tugevad turundus- ja juhtimisalased teadmised. Ta nägi, et üks võiks täiendada teist.

Pihlak käis plaani tutvustamas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS), kes pidas ideed rahastamise vääriliseks. Äriinkubaatoril on nüüd kolm aastat võimalik EASi toetusel tegutseda, selle ajaga tuleb leida projektidele investeerijad. Pärast toetusperioodi lõppemist tuleb tudengifirmadel iseseisvalt hakkama saada.

Projektis osalemise nõusoleku on andnud ka Muusikaakadeemia ning plaanis on kaasa tõmmata IT-kolledži tudengid oma infotehnoloogiliste teadmistega. Pihlak on käinud Äriinkubaatorit tutvustamas ka piiri taga ning huvi on selle vastu tundnud India ja Soome ülikoolid.

Praegu teevad EBSi ja Kunstiakadeemia üliõpilased koostööd tudengite moeprojekti HULA raames, mille viimast kollektsiooni vilistlaskonverentsil esitleti.

Ettevõtja Jüri Mõis ütles, et on EBSi fondi suhtes skeptiline. "See on umbes nii, et võtad 80% vett, 10% rauda, 5% kaltsiumit ning siis veel magneesiumi ja süsinikku - kõik koostisosad, mis on inimesel - ja siis imestad, et inimest sellest kokku ei tule," kommenteeris ta. "Rahastamine ei ole probleem. Probleem on see, et oleks, kelle kätte raha usaldada."

Suprema tegevjuht Peeter Saks nimetas ideed küll positiivseks, kuid rahalisi eesmärke ta seal ei näe. "Ma arvan, et see jääb selliste äriinglite pärusmaaks. Pigem on see filantroopiline tegevus, suurt kasumilootust investoritel seal ei ole," ütles ta.

Suhtun toetavalt kõikidesse ideedesse, mis toetavad loovust ja edasiminekut. Ma arvan, et kui täpsustada detailid, kuidas see toimima hakkab, milline on Äriinkubaatori juriidiline staatus, siis ma olen kindlasti nõus seda mõtet edasi arendama. Mõte aidata headel ideedel praktikasse jõuda on väga hea.