Hästi sobib atsetüleen metallide kiireks kuumutamiseks ja leekõgvenduseks, aga ka vanade keeviste eemaldamiseks, leegiga karastamiseks ja termiliseks pindamiseks.
Atsetüleenileegi temperatuur on teiste gaaside leegist tunduvamalt kõrgem ning kuumusvõimsus suurem. aKuumem leek tagab kuumuse kiirema kandumise leegist töödeldavasse detaili ning töö saab tempokamalt tehtud. Atsetüleen kulutab põlemiseks minimaalselt hapnikku ning leeki on lihtne reguleerida.
Atsetüleen on väga kergesti süttiv värvitu gaas, mis on veidi kergem kui õhk. Selle lõhn meenutab küüslaugulõhna.
Vältima peab atsetüleeni suures koguses sissehingamist. Atsetüleeniga ümberkäimisel tuleb olla väga ettevaatlik. Veendumaks, et voolikud ja seadmed ei lekiks, tuleks kasutada spetsiaalset lekkedetektorit. Atsetüleeni torustik peab olema terasest, välistada tuleb kokkupuudet vase, hõbeda ja elavhõbedaga.
Atsetüleeni kasutamise puhul peab põletil olema kindlasti tagasileegikaitse ja ballooni regulaatoril kaitseklapp.
Löögi tagajärjel, liiga kõrgel temperatuuril või rõhul hakkab atsetüleen lagunema lihtaineteks - vesinikuks ja süsinikuks. Kui lagunemist ei peatata, kaasneb sellega plahvatus. Gaasiballooni lõhkemise ärahoidmiseks tuleb võimalusel sulgeda ballooniventiil ning seejärel jahutada balloon suure koguse külma vee abil.
Eestis valmistatakse atsetüleeni näiteks Keila atsetüleenitehases. Lähteaineteks on kaltsiumkarbiit ja vesi. Järelpuhastus ja kuivatamine tagavad gaasi maksimaalse puhtuse.
Kui tavaliselt on balloonid seest tühjad, siis atsetüleeniballoonides on ohutuse tagamiseks poorne mass ja atsetoon.
Balloonide täitmisel lahustub gaas atsetoonis. Erinevalt teistest gaasidest on ka atsetüleeni tühi balloon ohuallikaks.