USA-l ja Euroopal on maailmas toimuvate kliimamuutuste küsimuses rohkem ühist, kui me mõnikord taipame. Meil on samu eesmärke: kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamine, uute loodussäästlikumate tehnoloogiate arendamine, puhtamate alternatiivkütuste kasutuselevõtt. Me mõlemad soovime tagada oma kodanike varustatuse energiaga ja samal ajal vähendada inimtegevuse mõju maailma kliimale.
Kuid me tegutseme erinevates oludes: meil on erinev majanduskasv, elanikkonna kasv ning ressursid ja vajadusedki pole samad. Pole üht õiget viisi eesmärkide saavutamiseks, kuid me saame ja peame selleks tegema enam koostööd.
Oma hiljutises aastakõnes esitles president George W. Bush uut energiapoliitika kava, mis toetub uutele tehnoloogiatele ning lubab ühendada majanduskasvu ja keskkonnakaitse. Kava näeb ette bensiini tarbimise vähendamist USAs järgneva 10 aasta jooksul 20%, mis omakorda peatab ameeriklaste autodest eralduva süsihappegaasi heitmete kasvu ning väheneb meie sõltuvust naftast, mis on muutnud meid haavatavaks terroristidele ja vaenulikele režiimidele. Kava juures torkab silma kaks asja. Esiteks keskendumine maanteetranspordile, mis on USA teine suurem kasvuhoonegaaside emissiooni allikas (nt 2004. aastal 22% emissioonist).
Teiseks: me juba kasutame aina rohkem taastuvaid kütuseid. USA on maailma suurim biokütuste tootja. Presidendi kava kohaselt peame 2017. aastaks kasutama 130 mld liitrit taastuvaid ja alternatiivseid kütuseid ehk viis korda rohkem, kui 2012. aastani püstitatud eesmärk ette näeb. Allikaid on mitu: maisist, taimsetest jääkidest ja puupilbastest toodetud etanool, samuti biodiisel ja metanool. Taastuvate kütuste kasutamine peaks asendama 15% aastas tarbitavast bensiinist.
Kuid me ei piirdu sellega. Sõidu- ja veoautodele kehtivate nõuete rangemaks muutmine peaks bensiinitarbimist vähendama veel 5% ehk 32 mld liitri võrra. See omakorda innustab tarbijaid asendama oma autosid uute, vähem kütust nõudvate sõidukitega. Just sellega suudame vähendada bensiinitarbimist 2017. aastaks viiendiku võrra.
Kuidas see kõik keskkonda mõjutab? Taastuvate kütuste laiem kasutamine ja rangemad reeglid peaksid vähendama süsihappegaasi aastast emissiooni 2017. aastaks 10% ehk 175 mln tonni võrra. See on sama hea, kui muuta 26 miljonit autot täiesti emissioonivabaks.
Presidendi kava aluseks on juba astutud sammud, mis pahatihti ununema kipuvad. 2002. aastal seadis president USA-le ambitsioonika eesmärgi vähendada riigi majanduse kasvuhoonegaaside intensiivsust 2012. aastaks 18%. Meil on kasutusele võetud rida strateegilisi meetmeid - nii kohustuslikke kui ka premeerimisel ja vabatahtlikkusel põhinevaid - ja need on andnud tulemusi.
USA saavutused heitgaaside vähendamisel seitsme aasta jooksul on arenenud maailmas esirinnas. Rahvusvahelise Energeetikaagentuuri andmeil suurenes süsihappegaasi emissioon USAs aastail 2000-2004 vaid 1,7%, samal ajal kasvas riigi tegelik SKP 9,6% ning elanikkond suurenes 11,5 mln inimese võrra.
USA riigi- ja erasektor on kokku investeerinud juba üle 29 mld dollari kliimamuutuste ja puhta energeetikatehnoloogia programmidesse. Oleme teinud suuri edusamme näiteks uute automootorite arendamisel ning efektiivsema tuulel, päikesel ja patareidel põhineva energiatootmise väljatöötamisel. See lubab meil oma eesmärgid saavutada isegi majanduskasvu ja suureneva elanikkonna kontekstis.
USA teeb ka rahvusvahelist koostööd, nt metaani kogumisel ja taaskasutamisel, süsihappegaasi ohutul ladustamisel ning tasuvate vesiniku- ja kütuserakutehnoloogiate koostamisel. Kuid tahame teha ses olulises küsimuses veel rohkem, töötades koos Eesti ja teiste Euroopa ning maailma riikidega.