• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,06%7 642,16
  • DOW 30−0,14%51 703,31
  • Nasdaq 0,21%26 474,75
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,72
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,06%7 642,16
  • DOW 30−0,14%51 703,31
  • Nasdaq 0,21%26 474,75
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,72
Tallinna Tehnikaülikooli rahanduse ja panganduse õppetooli õppejõud Angelika Kallakmaa saatsi aripaev.ee-le kommentaari, milles kirjeldab väikeaktsionäri rasket elu.
Järgneb kommentaar.
Paljud tänased väikeaktsionärid on kuulnud (või isegi osa saanud) sellest, mis juhtus Tallinna börsil 1997. aasta sügisel. Ka on teada tõsiasi, et suhteliselt suure osa investeerimisotsuseid teevad väikeinvestorid emotsioonide ajel.
Sõnapaar "aastatuhande suurim krahh" on midagi nii koledat, et ilmselt iga väikeinvestor tunneb end sellest puudutatuna. Seetõttu ei pane imestama, et inimesed murelikuks muutuvad ja ka oma positsioone likvideerima tõttavad. Paanikaga lähevad kaasa enamasti ikka pisemate aktsiakoguste omanikud, keda endid võib arvuliselt rohkemgi olla kui suurema aktsiapaki omanikke.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele