Saaremaa sild saab tulla 2015

Püsiühenduse Muhumaa ja mandri vahel saab seitsme-kaheksa aastaga valmis ehitada. Selleks tuleb viivitamatult alustada eeltööd, siis võib hiljemalt 4-5 aasta pärast Suure väina sillaehitusel kopa maasse lüüa.

Saaremaa püsiühendusega tegelev töörühm saab märtsis kümneseks. Muret teeb, et kostab väiteid, nagu poleks silla rajamine enne kümmet aastat võimalikki, ja külvatakse kahtlusi, kas sellega on üldse mõtet tegelda.

Taasiseseisvumisel tuli parvlaevaliikluse korraldamiseks teha raske valik. Polnud raha ega laevu, et mõistlikul moel jätkata. Täna pole mõtet enam rääkida mingist 1994. aasta rängast möödalaskmisest või kunagiste riigipraamide poolmuidu mahamüümisest. Ja kuigi aastal 2007 on lugu hoopis teine, oleme ikka lõhkise küna ees. Sadamates on kilomeetrite pikkused järjekorrad, eriti igasuguste suviste pidustuste ajal. Riigieelarvest makstavate dotatsioonide summad muudkui kerkivad: 1995. aasta 24 miljonilt oleme jõudnud 100 miljonini. Tõenäoliselt seisab ees järjekordne piletihindade tõus.

Mulle on arusaamatu, miks on püsiühendust ettevalmistav protsess veninud nagu kummipael. Suveks 2007 pidi valmima püsiühenduse rajamise selge kava. Detsembris oli asjatundjate komisjon sunnitud tähtaega pikendama 2008. aastani. Edgar Savisaare ministriks oleku ajal käis komisjon koos kord aastas ja tundub, et vahepeal pole teemaga sisuliselt tegeldud. Veel enam - Keskerakonna esimehe juhtimisel toimetav ministeerium rakendab selgelt venitamistaktikat. Ministri esitatud transpordi arengukavas 2006-2013 pole püsiühendusest mitte sõnagi!

Püsiühenduse rajamine lähiaastail on oluline. Ka seetõttu, et oleks võimalik kasutada Euroopa Liidu tõukefondide raha. Eestisse tuleb lähiaastail 53 miljardit, püsiühendus oleks selle kaudu osaliseks rahastamiseks igati sobiv projekt. Kui me ehitusega ELi sellesse eelarveperioodi ei mahu, on kaheldav, kas edaspidi sellist võimalust üldse tuleb.

Keskkonnaministeerium on aga millegipärast sättinud Natura ala just eeldatavale püsiühenduse trassile. Meil kellelgi pole keskkonna kaitsmise vastu midagi, aga milleks püstitada endale bürokraatlikke takistusi? Selleks, et neid ise hiljem palehigis ületada? Looduskaitseseadused on meil ju täiesti olemas ja toimivad.

Silla maksumuseks on hinnatud 2-4 miljardit krooni. Kuni pool sellest oleks võimalik saada tõukefondidest. Kindlasti on erafirmasid, kes opereerimisõiguse eest oleksid nõus panustama silla ehitusse. Nii võiks riigi osa ehituses olla kolmandik, ei enam. Riigile oleks see ehitus täiesti jõukohane, ainult tahtmist ja pealehakkamist on vaja. Ei saa unustada, et riigieelarvest maksame aastas enam kui 100 miljonit dotatsiooni erafirmale. See on suur raha, mille eest oleks jupp silda juba valmis.

Kui jätkatakse senise tempo ja suhtumisega, ei saa sild valmis ka aastaks 2050. Vägisi kipub keelele küsimus: kes ja miks saarlastele kaikaid kodaratesse loobib ning ilmastikust vägagi sõltuva ja maksumaksja ülalpeetava laevaühenduse säilitamist soosib?

Majandusminister särab kahe erafirma laevaehituslepingu allkirjastamisel. Tore, et erafirma ehitab uusi laevu. Saarlaste huve aga maksumaksja raha eest sedasi panti panna ei tohiks. Enamik Saaremaa ja Muhu inimestest soovib püsiühendust. Ja see tuleb rajada võimalikult kiiresti. Parvlaevaühenduse jätkamisse tänase kujul pole usku kellelgi. Pole ju nii või teisiti võimalik katta teravaid üleveokoormuse tippe laevastikuga, mis on ette nähtud tavaolukordadeks. Kalleid parvlaevu lihtsalt tagavaraks soetada on aga majanduslikus mõttes nonsenss.

Seega saab valik olla vaid üks: püsiühendus kiiresti valimis ehitada!