Moelooja kummardab kvaliteedile

Artikkel

- Uudised
- Marko Liibak
- 4. aprill 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Moelooja kummardab kvaliteedile
Katrin Kuldma kevade algust varjutas Eesti moeilma õõnestanud skandaal. Kuldma tunnistamine aasta parimaks moeloojaks seati kolleegide poolt kahtluse alla, kuna Kuldma võidutöö kaasautor kuulus moe auhinda Kuldnõel välja andvasse žüriisse ning sinna ei kuulunud ühtegi moeharidusega inimest.
Hiljuti lahvatas Kuldnõela üks pahalugu, mis Te ise sellest arvate?
Kurb on, sellised asjad üldse juhtuvad, aga see ei muuda midagi. See, mida ma iga päev tegin enne Kuldnõela, teen ma pärast Kuldnõela, hoolimata skandaalidest. See on nii mõistetamatu vahejuhtum, et ma ei oskagi seda väga sügavalt kommenteerida.
Mis Teid kurvaks tegi - kas selle teema põhjusele viitamine, see, kes just teema algatasid, või kuidas nad seda viitasid?
Juhtumi põhjusele ma kardan, et ei viidatudki tegelikult. Härra Chrucill on ilusti öelnud, et selleks ei pea mune munema, et osata omletti hinnata. Moehariduse puudumine ei vähenda ju kuidagi žürii kompetentsust. Läbi aegade on vähemalt pooled inimesed selles samad olnud. Ka olid nii zhürii liikmete kui nominentide nimed avaldatud meedias juba 5. veebruaril, siis oleks võinud reageerida, kui tõepoolest zhürii koosseis ei meeldinud.
See ei ole ju elu küsimus, kas keegi saab selle Kuldnõela või ei saa. Ma ei näe põhjust, miks selle ümber nii palju verd valada.
Kohtumist kokku leppides mainisite, et käite koolis, mis koolis käite?
Ei käi, mis koolis? Las see jääb - ma ei taha sellest rääkida. See on minu personaalne asi ja see ei puutu asjasse.
See on ju tubli, kui õpite?
Jaa. Vabandust, et seda mainisin.
Miks siis kohe vabandust peab paluma?
See on ju viisakas. Lähme edasi.
Olgu. Vahepeal õppisite moedisaini kõrvale ärijuhtimist, miks?
Väga lihtne. ERKI (Eesti Riiklik Kunstiinstituut - toim.) ei pakkunud sellel alal mitte midagi. Kui aga tegutseda ettevõtjana ja firma omanikuna on ärijuhtimine eluliselt vajalik.
Te olite EBSis ühe õppeaasta?
Tegelikult isegi pool aastat ainult. Olemasoleva töökoormuse ja kodu kõrvalt läks see pisut liiga raskeks minu jaoks. Enamusel mu õpingukaaslastel oli juba ka majandusharidus ning leidsin, et sellisel tasemel mul ärijuhtimist õppida pole mõtet. Samas pool aastat andis juba iseenesest päris palju, mitte et minust oleks proff saanud, kuid igati kasulik aeg oli.
Jõudsin ka arusaamisele, et kõik ei pea ise tegema, vaid saab palgata spetsialisti.
Mul jäänud mulje, et Te olete üsna pretensioonikas, kergelt kompromissile ei lähe?
Selles mõttes küll - nagu paljud visiooniga inimesed, ei taha mina ka leitud visioonist kõrvale kalduda, see tähendaks kvaliteedis alla andmist. See on absoluutselt selge, et kvaliteedis ei tohi kompromisse teha.
Aga tegelikult olen ma ka tohutu kahtleja ja iseenese kritiseerija. Kui ma veel otsin õiget visiooni, siis ma väga palju küsin nõu ja arutlen. Arukad kompromissid on alati teretulnud, aga just kvaliteedis on küsimus - ma ei taha mingeid poolikuid tulemusi. Pigem vähe, aga hästi.
Ärijuhtimise õpingud jäid ju poolikuks?
See oli selge kompromiss. Ma proovisin, tahtsin teada, kuidas see mulle sobib. Olen ärilist poolt õppinud väga palju raamatutest, tööst, sõpradelt ja oma elust. Nii oma väikses firmas kui ka suuresettevõttes töötades olen palju õppinud. Hambad ristis läbida kooli, mis ei tundu sinu jaoks õige, pole mõtet. Selles osas ma pole põikpäine.
Mis on Teie visioon, mida Te rõivadisainerina tahate saavutada?
See on nii lai mõiste. Ma ei räägiks sellest otse. Professionaalne eesmärk formuleerub ajas. Seda hetkes sõnastada on üsna keeruline. Eesmärkide osas olen ma küll väga kompromissialdis, mulle meeldib muutumine. Aga rõivadisainis on absoluutne tähtsus ilul ja kvaliteedil - see on võib-olla fundamentaalne eesmärk.
Te püstitate eesmärgi vastavalt olukorrale?
See eesmärgi püstitamine on hästi mustvalge termin. Ma pole kunagi teinud oma tööd nagu finantsjuhtimist, kus pannakse paika aastaeelarve ja sõnastatakse firma missioon. Olen olnud rõivadisainer ning mu eesmärk ongi olnud luua kvaliteetseid, inimest kaunistavaid ja funktsionaalseid rõivaid. Viisid selleks on olnud erinevad.
Kuhu Te Eestis jõudnud olete, olete tegija?
Vähemalt olen oma nišši ja klientuuri määratlenud. Kui vaadata ka maailmas disainereid, kes on alustanud oma kaubamärkidega tõsist karjääri, siis nende vanus jääb vahemikku 31 kuni 41.
See, mis minul tänaseks selja taga on, on pigem otsingute aeg. Olen jõudnud äratundmiseni, mida ma tegelikult teha tahan.
Oma firmadele vahelduseks töötasite Klementis palgalisena, miks sealt lahkusite, mis juhtus?
Olen pigem ettevõtja tüüp kui palgatöötaja. Leidsin, et kellast-kellani töö ei ole minu jaoks. Samuti on raske töötada kohas, kus ei tunneta isiklikku arengut. Ma soovisin töötada suurettevõttes, see oli suurepärane aeg ja kogemus. Iseseisvana on aga rohkem võimalusi oma sisetundest lähtuvate ideede arendamiseks ja rakendamiseks.
Tavaliselt iseloomustab rõivadisainereid see, et nad näevad väga hästi detaile, kuid Katrin näeb kogu moe ala tervikuna - alates toote materjalidest kuni müügini välja. Ta pole pelgalt taevas hõljuv kunstnik.
Et läbi lüüa, peab olema pühendunud ning teatud asjades kompromissitu - seda Katrin ka on, kuid ta on väga tugev meeskonnatöö tegija. Ta on väga tugev disainer ning tema meeskond peab samuti olema tugev. Ta ei viitsiks tegeleda endast nõrgematega.
Hetkel kuum