Vandeadvokaat ja Eesti esimeses Euroopa
äriühingu asutamisprotsessis osalenud Tark Co partner Hannes Vallikivi
leiab, et töötajate kaasamine Euroopa äriühingu loomise menetlusse on Eestis
tülikas ja mõttetu.
Kuigi Eesti õiguskeskkond on valmis Euroopa äriühingu (Societas Europaea - SE) loomiseks valmis, on Balti riikide kontekstis töötajate kaasamine SE loomisesse mõttetu. "Eestis ei saa töötajad osaleda ettevõtte nõukogu töös. Tegu on SE loomise protseduuri osaga. Samas praktikas tähendab see lahtisest uksest sissemurdmist," rääkis Vallikivi.
Töötajate kaasamine tähendab töötajatele õigust saada informatsiooni ja konsulteerida oluliste ümberkorralduste korral. Näiteks Saksamaal ja Rootsis tähendab see ka õigust osaleda nõukogu töös või nõukogu valimisel, Eestis, Lätis ja Leedu see ei kehti.
Kaasamismenetlusel saab olla kolm lahendust: töötajad loobuvad läbirääkimistest, läbirääkimiste tulemusel sõlmitakse kaasamise kokkulepe või läbirääkimised nurjuvad ja kohalduvad seadusest tulenevad õigused. Viimase variandi puhul võib menetlusaeg pikeneda poole aasta võrra.
Sampo Elukindlustus oli Eestis esimene SE , mille asutamisprotsessi osales ka Vallikivi. Sampo puhul näiteks töötajad loobusid läbirääkimistest: "Kui töötajatega arvestatakse ja kui ettevõttes on normaalne sisemine infovahetus, siis ei ole töötajatel vajalik tingimata menetlusprotsessis osaleda," rääkis Vallikivi.
Vallikivi on sõnul on SE uuenduslik kapitali vaba liikumise põhimõtte võimalus. "Kas SE jääb nii atraktiivseks ka tulevikus on küsitav. SE on üks võimalus ettevõtetele, kuid mitte ainus," märkis advokaat.
Selle aasta lõpus on kavatseb euroliit vastu võtta uue piiriülese ühinemise direktiivi, mille järgi võivad ühineda kõik OÜ-d ja AS-d. Praegu võib SE-d moodustada vaid AS-dest. Menetlus on sarnane SE-ks ühinemisega, v.a kui üheski ühinejas ei ole töötajatel osalemisõigust või on see marginaalne, siis töötajate kaasamise menetlust ei läbita.
SE on oma olemuselt aktsiakapitalil põhinev piiratud vastutusega äriühing, mille tegevust reguleeritakse selle liikmesriigi õigusega, kus on tema registrijärgne asukoht ning mille kapital peab olema vähemalt 120 000 eurot.
Hetkel kuum
Linn tahaks ka, aga odavamalt
Fond teeb S&P 500-le silmad ette
"SE on praegu ainus võimalus äriühingute piiriüleseks ühinemiseks ja ettevõtte kolimiseks ühest Euroopa Liidu liikmesriigist teise. Piiriülene ühinemine annab kasuteguri nii administratiivkulude kokkuhoiu, lihtsama juhtimisstruktuuri kui ka kapitali konsolideerimise osas," selgitas KPMG õigusnõustaja Anu Ahas.
"Samas piiravad hetkel SE eeliste täielikku rakendumist Euroopa riikide ühtlustamata seadused, muuhulgas ühise seisukoha puudumine ettevõtete maksustamise osas. Seega maksustamise mõttes jäävad SE tegevust mõjutama ikkagi konkreetse riigi maksuseadused," lisas ta.
SE juhtimist on võimalik korraldada, kas sellist võimalust aktsiaseltside pole ette nähtud, peavad selle nüüd kehtestama. Eestis on selleks ette nähtud täiesti uus mõlemaid funktsioone ühendav juhtorgani liik - haldusnõukogu.
Alates 8. oktoobrist on 2001 on ligikaudu 15 ettevõtet kogu Euroopast omandanud SE õigusliku vormi. SE plussideks peetakse võimalust ettevõtetel piiriüleselt ühineda, võimalus muuta oma registreeritud asukohta 28 Euroopa riigi piiris ning samuti aitab see kaasa üleeuroopalise maine tekkele.
"Täna saavad Euroopa äriühinguks registreerumisest maksueeliseid peamiselt käibemaksuvabasid teenuseid osutavad ettevõtted nagu näiteks finantsasutused ja kindlustusfirmad. Teised ettevõtted võivad võita juhtimis- ja administratiivkuludelt. Tööstusettevõtete jaoks ei taga Euroopa äriühingu asutamine ja piiriülene ühinemine alati kulude säästu, kuna igas riigis tuleb ikkagi eraldi maksuarvestust pidada," selgitasid KPMG juhtivad maksunõustajad Kadri Arula ja Aidi Kallavus.