Eesti elanik peaks keskkonna taastamiseks aastas istutama 45 puud

Eestis aasta jooksul kütuste põletamisel tekkiva 18,5 miljoni tonni süsinikdioksiidi (CO2) sidumiseks oleks vaja istuda aastas ligikaudu 60 miljonit puud. Kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest elaniku kohta on Euroopa Liidu 27 riigi hulgas vaid Iirimaa ja Luksemburg Eestist suuremad saastajad, teatas Statistikaamet.

Samuti on Eesti Euroopa Liidus üks suuremaid ohtlike jäätmete tekitajaid. Kui aasta jooksul Eestis tekkinud ohtlike jäätmete kogused Eesti territooriumile laiali laotada, siis kataksid need maapinna ligikaudu 8 cm ühtlase kihina. Euroopa Liidu 27 riigi hulgas on vaid Saksamaa Eestist suurem ohtlike jäätmete tekitaja.

Magevesi moodustab maakera veeressurssidest vaid 3% ja sellest enamik on talletunud igijääks. Eesti elanike mageveevajadustest rahuldab põhjavesi 2/3. Eestis pumbatakse aastas välja üle 300 miljoni kuupmeetri põhjavett, sellest üle 80% moodustab kaevandusvesi. Ühe Eesti elaniku kohta pumbatakse maa seest välja 600 liitrit põhjavett päevas. Euroopa Liidus kulutavad Eestist rohkem põhjavett vaid Portugal ja Kreeka.

Eesti kasutab teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes keskkonnasäästlikult taimekaitsevahendeid, ent kogused on aasta-aastalt suurenenud. Eestis kasutatakse põllukultuuride töötlemisel aastas ligikaudu 350 tonni taimekaitsevahendeid ehk ligi 80 veoauto kastitäit.

Positiivse näitena kuulub Eesti Euroopa Liidu viie kõige metsarikkama riigi hulka. Iga Eesti elaniku kohta on ligikaudu 15 000 ruutmeetrit metsa.