• OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 5000,74%5 525,21
  • DOW 300,05%40 113,5
  • Nasdaq 1,26%17 382,94
  • FTSE 1000,09%8 415,25
  • Nikkei 2251,9%35 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,86
  • OMX Baltic0,57%301,39
  • OMX Riga0,52%868,04
  • OMX Tallinn0,34%1 961,49
  • OMX Vilnius0,56%1 172,25
  • S&P 5000,74%5 525,21
  • DOW 300,05%40 113,5
  • Nasdaq 1,26%17 382,94
  • FTSE 1000,09%8 415,25
  • Nikkei 2251,9%35 705,74
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,86
  • 19.04.07, 10:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti elanik peaks keskkonna taastamiseks aastas istutama 45 puud

Eesti on kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest Euroopa Liidu üks suuremaid saastajaid, mistõttu peaks iga siinne elanik ainuüksi süsinikdioksiidi koguste sidumiseks aastas istutama 45 puud.
Eestis aasta jooksul kütuste põletamisel tekkiva 18,5 miljoni tonni süsinikdioksiidi (CO2) sidumiseks oleks vaja istuda aastas ligikaudu 60 miljonit puud. Kasvuhoonegaaside heitkoguste poolest elaniku kohta on Euroopa Liidu 27 riigi hulgas vaid Iirimaa ja Luksemburg Eestist suuremad saastajad, teatas Statistikaamet.
Samuti on Eesti Euroopa Liidus üks suuremaid ohtlike jäätmete tekitajaid. Kui aasta jooksul Eestis tekkinud ohtlike jäätmete kogused Eesti territooriumile laiali laotada, siis kataksid need maapinna ligikaudu 8 cm ühtlase kihina. Euroopa Liidu 27 riigi hulgas on vaid Saksamaa Eestist suurem ohtlike jäätmete tekitaja.
Magevesi moodustab maakera veeressurssidest vaid 3% ja sellest enamik on talletunud igijääks. Eesti elanike mageveevajadustest rahuldab põhjavesi 2/3. Eestis pumbatakse aastas välja üle 300 miljoni kuupmeetri põhjavett, sellest üle 80% moodustab kaevandusvesi. Ühe Eesti elaniku kohta pumbatakse maa seest välja 600 liitrit põhjavett päevas. Euroopa Liidus kulutavad Eestist rohkem põhjavett vaid Portugal ja Kreeka.
Eesti kasutab teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes keskkonnasäästlikult taimekaitsevahendeid, ent kogused on aasta-aastalt suurenenud. Eestis kasutatakse põllukultuuride töötlemisel aastas ligikaudu 350 tonni taimekaitsevahendeid ehk ligi 80 veoauto kastitäit.
Positiivse näitena kuulub Eesti Euroopa Liidu viie kõige metsarikkama riigi hulka. Iga Eesti elaniku kohta on ligikaudu 15 000 ruutmeetrit metsa.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele