Tootmismaht määrab kuivati tasuvuse

Reeglit pole, aga kui ettevõte kuivatab kuus alla 500 tihumeetri puitu, on põhjust tõsiselt kaaluda, kas on mõtet ligi miljon krooni maksvat kuivatit soetada. Seda enam, et harilikult kaasneb kuivati püstitamisega projektinõue ja peab hankima ehitusloa.

Maailmas enam kui 9000 puidukuivatit müünud Austria firma Mühlböck Trocknungstechnik Eesti esindaja OÜ A.M.A. Systems juhataja Aare Randpere soovitab üldjuhul soetada pigem kaks väikest kui ühe suure kuivatuskambri, sest see aitab tööd paindlikumaks muuta. Kuivati soetamise kasuks tasub otsus langetada siis, kui tootmismaht saavutab taseme, kus "küla peal" teenust ostmas käimine enam majanduslikult põhjendatud ei ole.

"Üks klient rääkis, et pärast neli aastat kestnud teenuse sisseostmist lõi ta kulud kokku ja ilmnes, et ta oleks saanud selle raha eest neli uut kambrit soetada," kirjeldab Randpere. "Teenuse ostmine tähendab lisaks otsesele kulule ka transpordi organiseerimist ja muud närvesöövat asjaajamist."

"Puidu kuivamine toimub sellesse juhitava soojuse arvelt nii, et kuivatamine oleks efektiivne," selgitab Einpaul. "Tänapäeval püütakse kuivatada võimalikult kõrgel temperatuuril, sest mida kõrgem temperatuur, seda kiirem ja odavam protsess. Küsimus on selles, kuidas seejuures kvaliteet tagada."

Kuivatuskambri hind oleneb Randpere hinnangul selle suurusest ja lisaseadmetest. "Iga lisaseade kergitab hinda, aga muudab ka töö mugavamaks," möönab ta.

Aare Randpere, OÜ A.M.A. Systems juhataja

Kuivatuse kvaliteet sõltub eelkõige sellest, milline temperatuur ja suhteline õhuniiskus kambris valitsevad. Üldjuhul on nii, et mida kõrgem temperatuur ehk kiirem kuivatus, seda suurem on oht, et materjalile tekivad vead - kaardumised, lõhenemised, niiskushajuvus jne.

Põhimõtteliselt toimub kuivatuskambris kõik automaatselt. Üldjuhul tarvitseb vaid arvutisse sisestada kuivatatava puidu liik, soovitav niiskusaste ja valida kas siis standardprogrammide seast sobiv või spetsiaalselt koostatud programm. Et saada sajaprotsendiliselt kvaliteetset tulemust, on otstarbekas standardprogramme vastavalt ettevõtte vajadustele natuke täiendada.

Hooldamist vajavad Eestis ülesseatud 73 kuivatit vähe. Seadmed on ühendatud arvutivõrku, nii saab otse tehasest järele vaadata, millise rikkega on tegu.

Heiki Einpaul, ASi Hekotek juhatuse esimees

Puidukuivatite tarnimise juures on suhteliselt olulisel kohal teenus, mis sellega kaasneb.

Tänapäeval müüakse tööstusseadmeid enamasti teenuse vormis - klienti ei huvita puidukuivati kui selline, vaid see, et ta saaks kuivatist õigesti kuivatatud puitu.

Tööstusseade on sisuliselt samasugune töövahend nagu pastakas. Neid peab oskama kasutada. Meil võib olla väga hea pliiats, aga kui me ikka joonistada ei oska, siis sealt ka ilusat pilti ei sünni. Nõnda on ka arvutiprogrammidega - AutoCAD on suurepärane programm, aga ise ei projekteeri ta midagi.

Kuivatiga on samamoodi - see võib olla väga hea, aga et head toodangut saada, taandub asi kasutusoskustele. Ja üldiselt loodab klient saada neid oskusi seadme müüjalt. Viimastel aastatel on puidukuivatite tootmine meie firmas langenud muu tootmisega võrreldes viie protsendi kanti, sest Eesti ettevõtetel on kuivatusvõimsused valdavalt juba olemas.

Puidu kuivatamine on selline ala, mille puhul klient tahab iseäranis tuge saada. Kauge maa taha on aga selle toe pakkumine meile üle jõu käinud. Sellepärast on ekspordiks sobilik muid asju toota.