Kati Murutar: naised päästavad majanduse

Murutari sõnul on iseseisva riigi aastate jooksul — ja tegelikult ju enne ka, aastatuhandete jooksul juba — kujunenud lakkamatust rügamisest eluviis, norm, ainumõeldav olemise moodus. Ja Signe Kivi ei saa mitte kunagi vastust ühes telesaates retooriliselt Ain Hanschmidtile esitatud küsimusele: “Ütle, kui palju sulle vaja on?” Inimese ja inimkonna tahtmised ja vajamised, nii virtuaalsed kui materiaalsed, on lõputud.

"Naistest saavad ju ka alkohoolikud ja muidu sõltlased oluliselt lihtsamini kui meestest. Hirm majanduslanguse ees — ja et see pelutav tagasilöök puudutab just mind ja minu peret — sunnib eriti naisi nüüd veel ohjeldamatumalt töhe sukelduma. Et rahvus on eelkõige seda nägu, nagu talle loovad ja kujundavad naised, siis meil oli töönarkomaania piiril lõõtsutav nägu juba enne langusega hirmutamist — nüüd vajutatakse veel meeleheitlikumalt," kirjutas Murutar.

"Üks naine kuulis, et tuleb majanduslangus. Ta müüs natuke oma kinnisvara maha ja maksis kaelas olnud pangalaenu igaks juhuks enne tähtaega tagasi. Et mingit ohtu ja jama ei oleks, kui langus tuleb. Paar nädalat mõnules ja nautis stressivaba olukorda. Siis võttis ette uued projektid. Nüüd müttab see naine intensiivsemalt kui kunagi varem. Naine põhjendab seda sellega, et ta kaifib seda, kui saab suuri ja arvukaid projekte mänguliselt võtta ja ilma panga piitsata, vabatahtlikult ja omast tahtest mütata," tõi Murutar näite.

Kirjanik tõi näiteks ka teise Eesti naise: "Too nentis, et ta ei näe seda majanduslangust kusagil. Ta töötab raamatupidajana. Tema klientide sisse-välja deebet-kreebet näitab just vastupidist. Kliente tuleb järjest juurde, nii et tal endal ei õnnestu ei järsult ega sujuvalt midagi kokku tõmmata ega järele anda. Hirm languse ees ei lase uutest klientidest ära öelda. Aga tühja sest, kodus õhtuti meest nagunii ei ole, kes jonnima hakkaks, et naine aina töötab. Meest ei ole, sest mees on ehitusmeister. Kevadel teeb tasa sügisest õhku jäänud töid. Läheb sujuvalt üle selle aasta ehitustöödele, mida seoses kolleegide-konkurentidega suundumisega pakutakse nii tungivalt kui nuttes, keelitades kui meelitades… Lõpmatuseni."

Kuivõrd otsa pole näha ja tõusulaine järele ei anna, siis hakkab naine üha reaalsemalt kartma, et mees saab infarkti. "Naised jäävad ju ellu. Naised riskivad. Võtavad laene ja projekte. Ja jäävad ikkagi ellu. Aga mehed surevad meil varaja. Südamed, need armastuse organid, põlevad neil enneaegu läbi," nendib Murutar.