Reeded maksuvabaks? Vaid reklaamis

Aktsiisimäärade plaanitust varasem tõstmine ja uute aktsiiside kehtestamine toovad riigi kukrusse uuel aastal vähemalt 2,2 miljardit krooni. See maksukava läheb valitsusest sel nädalal Riigikogusse.

Aktsiisitõusude mõjul kasvab maksukoormus järgmisel aastal 0,4%, ütles peaminister Andrus Ansip eile vastuseks väitele, et Reformierakonna juhina on ta lubanud makse alandada, kuid tegelikult maksukoormus lähiaastatel hoopis kasvab. "Otsesed maksud alanevad ja üldine trend on jätkuvalt maksukoormuse oluline alanemine. Kui loobuda aktsiisitõusude koondamisest 2008. aastasse ning kavast järgnevatel aastatel aktsiise mitte tõsta, loobume teadlikult eurotsooniga liitumise võimalusest 1. jaanuaril 2011."

"Valitsus ei tööta loomulikult ühe aasta perspektiivis. Nelja aasta koondpilti vaadates maksukoormus langeb," sõnas rahandusminister Ivari Padar eile. Ta lisas, et tänaste rehkenduste valguses teenib riik maksudelt nelja aasta pärast 3,3 miljardi krooni võrra vähem kui praegu.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on valitsus selgelt koostanud liiga luksusliku valitsemiskava. "Kui aktsiisidelt kogutav raha peaks minema lihtsalt avaliku sektori kulutuste katteks, oleme absoluutselt selle vastu," ütles Kriis ja lisas, et aktsiiside hüppeline tõstmine oleks mõistetav vaid juhul, kui tulud suunataks lisaeelarvesse.

"Minule meeldiks selgelt rohkem see, kui valitsus mängiks eelarvega ja hoiaks rohkem kokku, mitte ei annaks aktsiisidega inflatsioonile hoogu juurde," sõnas Kriis.

Sampo Panga tegevjuht, omaaegne maksuameti juht Aivar Rehe tundis muret just elektrile ja maagaasile kehtestatava aktsiisi pärast. "Elektri ja gaasi maksustamine hakkab otseselt mõjutama inflatsiooni. Ilmselt saame varsti näha kõrgemat inflatsiooni taset kui iial varem," nentis Rehe.

Kuigi pikemas perspektiivis peaks inflatsioon pärast kerkimist uuesti alla tulema, on Rehe sõnul keeruline ennustada, millal see juhtub. See teeb omakorda keeruliseks euroga liitumise tähtaja ennustamise.

"Leiame, et on mõistlik koondada hinnatõusu mõjutavad sammud praegusesse majandustsüklisse, et hinnatõusud ei saaks euroga liitumisel takistuseks siis, kui kriteeriumi täitmine on juba käeulatuses," põhjendas Padar aktsiiside tõstmist nüüd ja korraga.

NG Investeeringute omanik Jüri Käo lausus, et valitsus teeb aktsiiside tõstmisega siiski kõik selleks, et Eesti majandusruum saaks eurole üle minna. "Küsimus on selles, kas rahandusministeeriumi prognoosid on õiged ja kas valitud abinõud ikka aitavad meil euroni jõuda," oli ärimees pisut kahtlev.

Kriis märkis, et loodetavasti on valitsus siiski oma plaanides arvestanud kauplemisruumiga. "Samas, kõiki rahuldavat kokkulepet on maksude puhul võimatu leida. Kindlasti peavad ettevõtjad rinda pistma kasvavate kuludega," tõdes Kriis.

Valitsus saadab sel nädalal Riigikogusse otsuse kahekordistada järgmisel aastal tööandja omandis olevate sõiduautode pealt makstavat erisoodustuse arvestuslikku hinda 4000 kroonini.

See tähendab ühe auto kohta ligi 16 000 krooni lisakulu aastas. Ettevõtjad on üldjuhul seda meelt, et erisoodustustasu tõstmine on põhjendamatu, seda enam, et tööandja poolt oma töötajaile antud autosid kasutatakse enamasti ikka töösõitudeks.

Ettevõtja Rein Kilk sõnas, et valitsuse otsus hakata mitmeid makse ja aktsiise tõstma tuli tema jaoks ootamatult, sest mingit arutelu sellele ei eelnenud. "Valimiseelsetes reklaamides lubati meile ju maksuvaba reedet," imestas Kilk. "Nii et praegu toimitakse lubatule risti vastu. Ma ei ole veel saanud aega hakata kokku rehkendama, mida need tõusud ka rahaliselt minu ettevõtete jaoks tähendavad. Ja ma ei oska ka peast öelda, kui palju minu ettevõtetel sõiduautosid on. Aga neid ikka on."

"Meil on keskastmejuhtidest alates ja sealt ülespoole ametiautodeks sõiduautod. Mind teeb murelikuks selle hinnatõusu järsk aste," lausus Starmani tegevjuht Peeter Kern. "Ootaksin valitsuselt sujuvamat maksude tõstmist ja sellest pikemat etteteatamist, et ettevõtjad jõuaksid asjale reageerida ja sellega arvestada."

Harju Ehituse tegevjuht Aavo Teder märkis kommentaariks, et "tegemist pole sugugi väikese summaga, nii et see hinnatõus mõjutab meid kindlasti".

"Üllatav, et tõus on nii järsk, ootaks siiski samm-sammult maksude kergitamist," lisas ta. "Ehituses ka ju ei tõuse hinnad niimoodi üleöö. Täpsemat mõju peab arvutama. Kuni meil läheb hästi, saame lisakulud ehitushinna sisse arvestada. Kui ehitusturul hakkab kehvemini minema, peame ehk hakkama ametiautode arvu vähendama."

Äripäeva Kirjastuse pearaamatupidaja Enn Vallask tõdes, et kui väiksemate sõiduautode ülalpidamiseks kulub praegu keskmiselt 6000 krooni kuus, siis tähendab erisoodustuse alla minevate kulutuste tõstmine 2000 kroonilt 4000 krooni peale seda, et sisuliselt kaks kolmandikku sõiduauto kulutustest hakkab tulevikus minema erisoodustuse alla.

Konkreetselt Äripäeva puhul tähendab see ligi 17 000 krooni suuruse lisakulu tekkimist kuus, mis teeb aasta kohta enam kui 200 000 krooni täiendavat kulu. Äripäeval on praegu 13 autot.

Aktsiisitõus on seotud euroga liitumise eesmärgiga. Kui teeme aktsiisitõusud korraga 2008. aastal ning järgnevatel aastatel aktsiise ei tõsta, on meil lootus liituda eurotsooniga 2011. aastal. Praegu on tegemist otseste maksude osakaalu vähendamise ja kaudsete maksude osatähtsuse suurendamisega. Eriti keskkonna- ja tervishoiupoliitikaga seotud eesmärkide täitmiseks.

Aktsiiside ennaktõusu tagajärjel suureneb maksukoormus Eestis 2007. aasta 31,1%-lt SKPst 2008. aastal 31,5%-le. Järgnevatel aastatel maksukoormus alaneb.

Kiire hindade ja sissetulekute kasv on vähendanud seniste aktsiisimäärade ja sõiduauto erisoodustuse mõju. Nii on 1999. aastast alkoholiaktsiisi tõstetud vaid 5%. Aktsiisimäärade tõstmise ja veel mõne täiendava maksu sisseviimise osas on Eesti võtnud endale liitudes ELiga konkreetsed kohustused. Neid tuleb täita.

Hetkel kuum