Ehitus Service teeb silma Ukraina miljonilinnadele

Ehitus Service'i omanikeringi kuuluvad Säästumarketi loojad ja praegused logistikafirma S-Marten omanikud Indrek Prants, Sven Mansberg ja Armin Kõomägi koos Rootsi investeerimisfondiga Askembla. Samad omanikud kavatsesid juba mullu K-Arvutisalongi kaudu Ukraina vallutada.

Ehitus Service avab Ukrainas kaks kauplust, vahendas eile Rynok.biz kohalikku majandusportaali Delo.ua. 2009. aasta lõpuks plaanib Eesti jaekaubanduskett Kiievisse püsti panna viis kauplust ning kasvatada seejärel kaupluste arv Ukraina miljonilinnades kümneni.

Ukraina meedia andmetel investeerivad Eesti ärimehed kohe alustuseks formaatidesse L ja XL. Esimene tähendab 7700- ja teine 13 600ruutmeetrist kaubanduspinda.

Praegu otsib Ehitus Service kauplemiseks sobivaid hooneid, täpsustasid ukrainlased. Kahe objekti osas on kokkulepped juba allakirjutamise staadiumis. Investeeringud ühe rendile võetava kaupluse avamiseks ulatuvad 20 miljoni USA dollarini (231 miljonit krooni). Pole välistatud, et vajalikud hooned ehitatakse , kui leitakse sobivad maatükid.

Ukraina kaubanduskettide hinnangul tihendab eestlaste ilmumine konkurentsi, ehkki see ei hirmuta neid. Kaupluse Oldi direktor Vjatšeslav Bondarenko kommenteeris: "Praegu koosneb ehitussupermarketite sortiment 80% ulatuses välismaisest toodangust. Arusaadav, et suur ülemaailmne kett saab arvestada märkimisväärse allahindlusega tootjatelt."

Kohaliku kaupluseketi Novaja Linija mänedžer Juri Mihhailenko lisas, et Ehitus Service'i tulek sunnib ukrainlasi eelkõige klienditeeninduse panustama, mis sealsetel jaekaupmeestel lonkab.

Ehitus Service'i kinnisvaraasju korraldav Maldar Mäesalu ütles, et ta võib kinnitada vaid seda, et on huvi Ukraina turu vastu, aga kõik muu oleks praegu spekulatsioon.

Ajakavasid ja avamisi paigas pole, nagu ka investeeritavaid summasid. Mäesalu rääkis samas, et Ukrainas on jutumehi rohkem kui tegijaid.

"Ma oskaks öelda, kuidas kaupluse avamine Eestis käib ja kui palju see aega võtab, aga Ukraina on meile päris tundmatu," lisas Mäesalu. "Eestlased kontrollivad seda, mida nad ütlevad, aga kui seal lubajaga konkreetsete kokkulepete sõlmimiseks läheb, selgub, et temast polegi asja."

Kuna Ehitus Service on pigem operaator- kui kinnisvarafirma, siis otsitakse Ukrainas praegu partnerid, kellelt kaubanduspinda üürida.

Ka Ehitus Service'i tegevjuht Mart Vau ütles eile, et Ukraina vallutamise plaan pole veel sugugi nii kindel, kui kohalik meedia kirjutab. "Teada ei ole veel konkreetset summat, mis Ukrainasse investeeritakse," sõnas Vau, märkides, et laienemiseks vajaliku rahaga probleeme ei tule. "Meisse usuvad nii investorid kui ka pangad," möönis Vau.

2008. aasta lõpuks plaanitakse avada viis kauplust Leedus.

Famar-Desi Grupi juhi Valeri Gridnevi sõnul on Ukraina turg väga põnev.

"Meie oleme ka natuke uurinud. Majandusmaastik on seal aga natuke teine." Gridnev lisas, et Eesti investor ei kohta küll otseseid takistusi, kuid ilma kindla kohaliku äripartnerita läheks tal keeruliseks.

"Rahvamass on kümneid kordi suurem kui Eestis, aga et marginaali teenida, see aeg on läbi," selgitas Famar-Desi juht. Ootamatult suur kaubakäive võib Gridnevi sõnul tekitada Eesti mastaapidega harjunud kaupmeestel tarneraskusi. Teised suuremad riskid tulenevad Ukraina maksekultuurist ning segasest poliitilisest olukorrast.

Askembla Asset Managementi partneri Hanno Riismaa sõnul pole fondi plaanid Eesti ettevõtete kaudu Ukrainasse laieneda veel kindlat kuju võtnud.

"Tegeldakse ettevalmistusega ja see sõltub iga ettevõtte juhtkonnast," rääkis Riismaa, lisades, et passiivsele investorile on oluline end riskide vastu kindlustada.

"Kui plaanid on head ja usume nendesse, siis saame otsustada investeeringu suuruse üle," põikles Riismaa. Ta ei soovinud ka öelda, kas fondi jaoks kujuneb Ukrainasse investeerimine suuremaks K-Arvutisalongi või Ehitus Service'i kaudu. "Kasumi asemel vaatame IRRi (sisemist tulusust - toim.), aga see on ka case-by-case."