Keskused mõjuvad inimestele magnetina

Viljandi maakonna iive oli möödunud aastal 310 võrra miinuses. Suri peaaegu poole rohkem inimesi kui sündis: vastavalt 805 ja 495, kirjutas Sakala. Tavaliselt jääb selle mitte kõige rõõmsama statistika valguses kahe silma vahele fakt, et käib väga tugev sisse-, sise- ja väljaränne.

Väljarändajate arvult on esikohal mõistagi suurim omavalitsus Viljandi linn 578 inimesega, kuid üllatuslikult järgneb talle Pärsti vald 209 inimesega.

Niisiis tõmbab maakonnakeskus pisemaid valdu ja linnu tühjaks ka Viljandimaal.

Maavanem Kalle Küttise sõnul erinebki Viljandimaa teistest Lõuna-Eesti maakondadest selle tõttu, et maakonnakeskus on ühtlasi tõmbekeskus.

Mullused andmed näitavad, et Harju maakonda ja Tallinna lahkus Viljandimaalt 412 ning välismaale vaid 69 inimest. Viljandisse asus mullu elama 567 inimest ja väljastpoolt maakonda tulnuid oli nende hulgas umbes kolmandik.

«Eestis on maakonnad nii väikesed, et pole raske maakohast linna tööle käia,» arvas maavanem. «Ka mujal maailmas tehakse tööd keskuses, aga elada eelistatakse maal. Tallinna piires kulub töölesõiduks sageli rohkemgi aega kui Viljandimaal mis tahes punktist Viljandisse jõudmiseks. Lisaks on siin sõita tunduvalt rahulikum ning sel ajal võib end töölainele või sellelt ära lülitada.»

Tartu ülikooli inimgeograafia vanemteaduri Tiit Tammaru sõnul on elanikud enamikus arenenud riikides linnadesse kolinud ja linnarahvastiku protsent kogu elanikkonnast on mujal kõrgem kui Eestis.