USA eksperdid: küberrünnak Eesti vastu äratas meid

Friedrichsi sõnul saavad sellised rünnakud aina rohkem meie elu osaks, sest pole kuigi keeruline tekitada botnet'i (internetis olevatest kaitsmata arvutitest tekitatud võrgustikku) ja juhtida siis ühest kohast tuhandeid või isegi sadu tuhandeid nakatatud arvuteid. Nii tuvastas Symantec mullu aasta teisel poolel maailmas enam kui 6 miljonit sel viisil nakatatud arvutit.

Friedrichs nentis samas, et ei saa öelda, et kliendid oleksid Eesti-uudiste peale hakanud varasemast rohkem Symanteci uksele koputama. Ühte kindlat toodet selliste rünnakute vastu ju pole, viitas ta.

Maailma juhtivaid IT-ettevõtteid ühendav IT Infovahetuse ja Analüüsi Keskuse (IT-ISAC) tegevjuht Scott Algeier ütles Äripeva küsimustele vastates, et uudised rahvusvahelistest rünnakutest köidavad alati valitsuste, kriitiliste infrastruktuuride ja suurfirmade tähelepanu. Ta lisas, et esmaspäeval avalikustas USA valitsus IT-sektorile suunatud tegevusplaani, kus kirjas selliste riskide juhtimiseks vajalikud tegevused.

Vaja üle ilma koordineerida

"Üheks õppetunniks, mida rahvusvahelised rünnakud pakuvad, on see, et kuna internet on ülemaailme, siis nõuab ka riskide juhtimine ja rünnakutele vastamine rahvusvahelist koordineerimist," nentis Algeier. Tema sõnul on julgustav see, et Eestile pakuti ressursse rünnakutega toimetulekuks.

Algeieri hinnangul on rahvusvaheline koostöö ses vallas küll arenenud - näiteks on tehtud edusamme Euroopa Nõukogu küberkuritegevust puudutava lepingu rakendamisel - aga vaja oleks luua veel tugevamaid sidemeid eraldi valitsuste ning ka valitsuste ja IT-tööstuse vahel. Tema sõnul on just riikide ja IT-firmade tihe koostöö küberrünnakutega toimetulemisel edu aluseks.

Sõjakooli õppematerjal

Dorothy E. Denning, USA Mereväe Kõrgemate Õpingute Kooli juures asuva terrorismi ja tavatuid sõjapidamisviise uuriva keskuse professor, pidas välismeedias laialt kajastatud küberrünnakuid äratuseks eelkõige Eestile endale, mis paneb kahtlemata meie valitsust ja asutusi oma süsteeme kindlustama.

Denning lisas, et võtab Eesti küberrünnakute näite hea meelega oma õppeprogrammi, kui ta selle kohta rohkem informatsiooni leiab. "Mulle meeldib kaasusi kasutada," sõnas professor.

Friedrichsi sõnul on suur küsimus, mis tüüpi DDoS-rünnakutega täpselt tegu oli. Ka teised USA eksperdid loodavad lugeda Eesti ülevaadet rünnakute iseloomust ja reaktsioonist.