Kui BSA-le laekub vihje tarkvara ebaseadusliku kasutamise kohta, siis seda infot kõigepealt kontrollitakse.
Ebaseadusliku levitamise (piraatkoopia müügi, rentimise, uude arvutisse installeerimise jms) juhtudel tehakse testost. Kui sellise õigusrikkumise toimepanek leiab kinnitust, esitatakse politseile avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks.
Info laekumisel tarkvara ebaseaduslikust kasutamisest äriühingutes kontrollitakse kõigepealt avalikke kanaleid pidi (nt äriregistri või äriühingu kodulehe andmed) taustainfot ning selle alusel püütakse kindlaks määrata, palju on ettevõttel töötajaid ja sellest tulenevalt ka arvuteid, milliseid programme äriühing oma tööks võib kasutada jms.
Seejärel kontrollitakse litsentsiinfot ja tuvastatakse, kas ja millistele programmidele on äriühing litsentse hankinud. Kui kogu sellise eeltöö tulemusena jääb alles kahtlus tarkvara ebaseaduslikus kasutamises, tuleb otsustada politseile avalduse tegemise või hoiatuskirja saatmise vahel.
Hoiatuskirja saatmine on kindlasti ettevõttesõbralikum. Hoiatuskirja saatmisele järgneb infovahetus, mille käigus tuvastatakse ebaseaduslikus kasutuses olevad programmid. Seejärel peab ettevõte ise otsustama, kas kustutada kohe vastavad programmid oma arvutitest või muretseda tarkvarale puuduv litsents.
Nagu selgus maikuisest Turu-uuringute ASi küsitlusest, usub 37 protsenti vastajatest ekslikult, et mõnelt tuttavalt kopeeritud programmi kasutamine enda tarbeks on lubatud.
Selliselt hangitud tarkvara on siiski ebaseaduslik ning see on levinumaid piraatluse vorme.