Kompromiss on võimalik, teatas Poola peaministri Jaroslaw Kaczynski pressiteenistus eile pärast peaministri telefonikõnet Euroopa Komisjoni juhi Jose Manuel Barrosoga, vahendas agentuur Bloomberg. Vaid päev varem oli Kaczynski taas hoiatanud, et Poola paneb põhiseadusliku leppe elustamiskatsele veto, kui selles plaanitud otsustamismehhanismi Poolale soodsamaks ei tehta.
Lepingu uuendatud versiooni läbipõrumine jätaks Saksamaa kantsleri Angela Merkeli ilma Saksa ELi eesistumisperioodi kroonist ning oleks hävitav tagasilöök kogu ELile, mis viimase aja väljakutsetes energiajulgeolekust kliimamuutusteni vajaks enam just ühisrinnet.
"Meil on olemas võimalus - ei enamat ega vähemat," ütles Merkel, kes ei soovi ootusi üles kruvida, kuid loodab valitsusjuhtidelt Brüsselis selget poliitilist kokkulepet. Detailid töötaksid välja alama astme ametnikud juulis algava Portugali eesistumise ajal.
Leebemad toonid kõlasid eile ka Saksa ajalehes Bild avaldatud Jaroslaw Kaczynski intervjuus, kus ta nimetas heaks endeks, et Poolat esindab Brüsselis ta kaksikvend president Lech Kaczynski. "Oleksin ise läinud vaid juhul, kui see puudutanuks vetot," ütles Jaroslaw Kaczynski, keda peetakse vennast jäigemaks läbirääkijaks.
Poola lipukirjaks on olnud pentsik loosung "ruutjuur või surm!". Nimelt ei taha Poola nõustuda uue süsteemiga, kus otsuse tegemiseks ELis on edaspidi vajalik 55% riikide ja 65% elanike toetus. See kallutaks võimu suurte riikide ja eelkõige Saksamaa kasuks. Poola pakub alternatiivi, kus häälte arvutamisel oleks aluseks ruutjuur elanike arvust, mis annaks suurema kaalu keskmistele riikidele, nagu Poola ise.
Merkel pole tahtnud vastu tulla, väites, et see avaks uuesti kogu 2004. aastal vaevaliselt sündinud kompromissi võimu jagunemisest ELi institutsioonides. Eile ütles Kaczynski, et Poolat rahuldaks, kui häälte jagunemine vähemalt arutusele tuleks.
Päev varem hoiatas Barroso, et Poola kompromissitus võib kalliks maksma minna, nõrgestades ELis "ühtekuuluvuse ja solidaarsuse mehhanisme". Maakeeli tähendab see, et Poola riskib eurotoetuste vähenemisega, kui ELi eelarve tuleval aastal ümbervaatamisele tuleb. Saksamaa on 100 miljardi euroga ELi eelarve suurim rahastaja. Brüsseli seljatuge vajab Poola ka suhetes Venemaaga nii lihasõjas kui ka energiajulgeoleku kindlustamisel.
Ent Poola pole ainus kari kokkuleppe teel, suured reservatsioonid põhiseadusleppe elustamisel on ka Suurbritannial, kes lisas veel sel nädalal veel uusi nõudmisi.
Üldine kliima kokkuleppe sünniks on siiski soodsam kui varem - Euroopa majandus on tõusul ning mitmes suures pealinnas võimul uus põlvkond liidreid, kes soovivad paigalmarsi asemel edasi liikuda.