Leebemad toonid kõlasid eile ka Saksa ajalehes Bild avaldatud Jaroslaw Kaczynski intervjuus, kus ta nimetas heaks endeks, et Poolat esindab Brüsselis ta kaksikvend president Lech Kaczynski. "Oleksin ise läinud vaid juhul, kui see puudutanuks vetot," ütles Jaroslaw Kaczynski, keda peetakse vennast jäigemaks läbirääkijaks.
Poola lipukirjaks on olnud pentsik loosung "ruutjuur või surm!". Nimelt ei taha Poola nõustuda uue süsteemiga, kus otsuse tegemiseks ELis on edaspidi vajalik 55% riikide ja 65% elanike toetus. See kallutaks võimu suurte riikide ja eelkõige Saksamaa kasuks. Poola pakub alternatiivi, kus häälte arvutamisel oleks aluseks ruutjuur elanike arvust, mis annaks suurema kaalu keskmistele riikidele, nagu Poola ise.
Merkel pole tahtnud vastu tulla, väites, et see avaks uuesti kogu 2004. aastal vaevaliselt sündinud kompromissi võimu jagunemisest ELi institutsioonides. Eile ütles Kaczynski, et Poolat rahuldaks, kui häälte jagunemine vähemalt arutusele tuleks.
Päev varem hoiatas Barroso, et Poola kompromissitus võib kalliks maksma minna, nõrgestades ELis "ühtekuuluvuse ja solidaarsuse mehhanisme". Maakeeli tähendab see, et Poola riskib eurotoetuste vähenemisega, kui ELi eelarve tuleval aastal ümbervaatamisele tuleb. Saksamaa on 100 miljardi euroga ELi eelarve suurim rahastaja. Brüsseli seljatuge vajab Poola ka suhetes Venemaaga nii lihasõjas kui ka energiajulgeoleku kindlustamisel.
Ent Poola pole ainus kari kokkuleppe teel, suured reservatsioonid põhiseadusleppe elustamisel on ka Suurbritannial, kes lisas veel sel nädalal veel uusi nõudmisi.
Üldine kliima kokkuleppe sünniks on siiski soodsam kui varem - Euroopa majandus on tõusul ning mitmes suures pealinnas võimul uus põlvkond liidreid, kes soovivad paigalmarsi asemel edasi liikuda.