• OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • 23.06.07, 11:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Brüsselis sündis kokkulepe, Poola saadi nõusse

Öö läbi kestnud kõneluste järel saavutasid ELi valitsusjuhid laupäeva varahommikul lõpuks kokkuleppe ELi põhiseaduslepingu teksti üle.
Poola kaksikvennad president Lech ja peaminister Jaroslaw Kaczynski jätkasid Poolale paremate tingimuste kauplemist kaugelt üle südaöö, kuni Saksamaa kantsler Angela Merkel ähvardas lõpuks lepinguga edasi minna, öelgu Poola mis tahes, vahendas Reuters.
Poola peamine vastuväide oli, et elanike arvul põhinev hääletamissüsteem annaks Saksamaale ELis liiga suure mõjuvõimu. Et kogu tippkohtumine ei nurjuks, leppisid kaksikvennad lõpuks kompromissiga, kus uue hääletussüsteemi jõustumine lükkub edasi 2014. aastani ja sellele järgneb veel kolme-aastane üleminekuperiood. Varssavile lubati ka liidu solidaarsust, kui riigiks peaks tekkima energiakriis nagu Venemaa energiast sõltuv Poola kardab.
Poolat aitasid veenda mitme riigi liidrid - Prantsuse president Nicolas Sarkozy, Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker ning Tony Blair, ametist lahkuv Suurbritannia peaminister.
Poolale tehtud järeleandmised pahandasid Belgiat, Luksemburg, Hispaaniat, Kreekat, Austriat, Maltat, Ungarit, Sloveeniat ja Leedut, kellel samuti tekkisid "tõsised vastuargumendid". Nii oli kokkulepe veel viimase hetkeni noateral.
Nüüd järgneb valitsustevaheline konverents, kus pannakse paika uue lepingu üksikasjad.
Põhiseaduseks seda enam ei nimetata, kuid suures osas muutmata. EL saab presidendi, välispoliitika juhtfiguuri ning rahvusparlamendid rohkem sõnaõigust.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele