Raudteeametiühingud ootavad valitsuselt kriisi lahendamist

Tšubarov osutas, et aprillisündmustest tulenevalt on Venemaa käitumine avaldanud mõju Eesti riigi tööturu olukorrale ning ka majandusheaolule tervikuna. Kaubavood Eesti suunal on seejuures langenud kuni 50%, mis mõjutab majanduslikku olukorda raudtee-, mere- ning metsasektoris. Kõigele lisaks jäävad riigil saamata maksud ning tegemata hädavajalikud investeeringud raudteel, mis on vajalikud ka reisijateveo toimimiseks ning edendamiseks. "Kui pole kaupa, pole raha, ja kui Eesti Raudteel hakkab raha nappima, peab seda kinni hakkama maksma maksumaksja," ütles Tšubarov.

Tšubarovi sõnul võib augusti ja septembri jooksul raudteelasi ees oodata massiline koondamine, kui olukord kiiremas korras ei parane.

Eesti Raudtee pressinõunik Urmas Glase möönis, et seoses kaubavedude mahu vähenemisega tuleb tõesti tegevusi ümber vaadata, kuid muudatused ei puuduta 900 inimest, nagu ametiühingud on oma hinnangutes välja öelnud. "Sellel aastal võiks see mõjutada umbes sadakonda töökohta, mis ei ole veel sugugi kindel. Sellist otsust tehtud ei ole," kinnitas Glase ja lisas, et siiani pole ühtegi töötajat ka sundpuhkusele saadetud.

Tšubarov tundis muret, kust leitaks pärast veomahtude taastumist lahkunute asemele uued töölised. "Raudteelased on kaks korda riigi käest juba peksa saanud, miks nad peaksid veel kord tulema?"

Eesti Raudteelaste AÜ esimees Jolan Ševtsov märkis, et praegu on aeg, kui kogutakse järgmisteks valimisteks poliitilist kapitali. "See ei ole patt, kuid ma juhin ametiühingu liikmete tähelepanu, millised poliitikud on probleemi lahendanud ja millised mitte."

Peaminister Andrus Ansipilt ega majandusminister Juhan Partsilt eile raudteelaste avaldusele kommentaari saada ei õnnestunud.