Riigikogu liikmed armastavad laenata

Näiteks suurendas Reformierakonna aseesimees ja riigikaitsekomisjoni liige Meelis Atonen võrreldes 2006. aastaga laenulimiiti miljoni krooni võrra ehk 3,4 miljoni kroonini, kinnisvara osas jäi tal seis aastaga samaks.

Sama erakonna peasekretärist rahvaesindaja Kristen Michal oli 2006. aastal märkinud eluasemelaenuks 279 000 krooni ja sel aastal miljon krooni. Kinnisvara osas jäi tema varanduslik seis samaks: tal on kolmetoaline kaasomandis korter Tallinnas.

Laenu on juurde võtnud endine minister, keskerakondlane Mailis Reps. Lisaks 2 miljoni kroonisele eluasemelaenule, mida ta aastaga vähendas 47 000 krooni võrra, võttis ta juurde laenu 1,47 miljonit krooni. Ta on ostnud lisaks elamumaa Märjamaa vallas.

Samuti võttis lisalaenu Tõnis Kõiv Reformierakonnast, 2 miljoni kroonisele laenule juurde 541 000 krooni. Mõlemad laenud on võetud kahasse abikaasaga. Samas kinnisvara juurde pole ostetud, abielupaarile kuulub üks korter, kaks eramut ning üks eramumaakinnistu Harjumaal ja Järvamaal samamoodi kui varem.

Varem laenudest prii Keskerakonna fraktsiooni liige Enn Eesmaa võttis mullu laenu 1,24 miljonit krooni ja ostis selle eest kolmetoalise korteri Viimsisse.

Välisminister Urmas Paet on sama kinnisvaraseisu juures võtnud laenu juurde: 2006. aastal deklareeris ta 128 000 krooni ja nüüd 2,16 miljonit krooni eluasemelaenu.

Riigikogu suurim laenuvõtja on ettevõtja, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Toomas Tõniste, kel on 6 miljoni kroonine laen SEB Eesti Ühispangast ja 900 000 krooni Nordea Pangast. Talle kuulub ka kümmekond kinnistut või eluaset Tallinnas ja Harjumaal.

Miljoni krooni võrra on laenukoormust suurendanud õiguskantsler Allar Jõks, kel mullu oli 25aastane laen 1,12 miljonit krooni ja tänavu 2,1 miljonit krooni. Kinnisvara osas muutusi polnud, endiselt korter Tallinnas ja 26 hektarit maad Nõval.

President Toomas Hendrik Ilvese laenukoormus kahe laenu peale kokku on 3,9 miljonit krooni, kuupalk seitse Eesti keskmist ehk 71 000 krooni.

Ilvesel on ka muid varalisi kohustusi, näiteks Nordea Pangast autoliising 130 000 krooni, kinnisvõlg Bayerische Hypotheken- und Wechsel-Bank AGst seoses laenuga kinnisvara soetamiseks 1 920 000 krooni, kinnisvõlg Bayerische Hypotheken- und Wechsel-Bank AGst seoses laenuga kinnisvara soetamiseks 2 408 000 krooni.

Kinnisvarast kuulub talle maatulundusmaa, veekogude maa, Ärma talu Viljandi maakonnas Abja vallas, korter Saksamaal Göttingenis (kaasomandis), korter Saksamaal Würzburgis (samuti kaasomandis).

Endine peaminister Mart Laar sai laenust vabaks, makstes korraga tagasi 470 000kroonise laenu. Ta ostis kolm aastat uuema auto, Saab 95 (2006). Mullu Milton Friedmani vabaduse edendamise auhinna ja 6 miljonit krooni saanud Laar on soetanud ka suure valiku väärtpabereid, muu hulgas Gruusia omi, näiteks Bank of Georgia JSC GDR aktsiaid 173 000 krooni eest. Gruusias oli Laar mõnda aega majandusnõunik.

Aastaga ei ole laenujääk vähenenud riigikogu liikmetel Ken-Marti Vaheril (1,95 mln kr), Helle Kaldal (100 000 kr) ja Eiki Nestoril (900 000 kr), kes võisid olla laenupuhkusel.

Märgatavalt on laenukoormust vähendanud Andres Herkel, kel oli 2006 laen 2,27 miljonit krooni ja nüüd 1,69 miljonit krooni. Mark Soosaarel on miljonikroonisest laenust alles 623 000 krooni. Kadunud on deklaratsioonist korter Kihnus ja majaosa Pärnus, lisandunud kolm korteriomandit Pärnus.

Keit Pentus on võtnud laenu elamumaa ja elamu ostmiseks Viimsis 1,85 mln krooni ja tema elukaaslasel Rain Rosimannusel on laen 3,33 mln krooni Tallinna vanalinna korteri ja kahe kinnistu kõrval Raplamaal. Aastaga on ta seda kümmekond tuhat krooni vähendanud.

Peaminister Andrus Ansip, kellel eluasemelaenu jätkuvalt ei ole, märkis eile reitinguagentuuri Standard & Poor's Eesti kohta käivaid ütlusi kommenteerides, et Eestit võib valitseva laenamis- ja tarbimisbuumi jätkudes oodata riigireitingu alandamine, mispeale võivad tõusta intressid.