See oli reaalne olukord: 26 Harvardi
ülikooli meestudengil oli valida. Kas võtta vastu teiselt inimeselt viis
dollarit. Pakkujal ise sai 40 dollarit. Kas võtta vastu viiekas või jäävad
mõlemad kõigest ilma?
Katse toimus reaalse rahaga, selle võisid tudengid endale jätta.
Enne võttis Harvardi majandusteadlane Terence Burnham tudengitelt süljeproovid ning uuris, kui kõrge oli tudengite testosteroonitase. 20 meest võttis raha vastu, kuus, kellel oli kõige kõrgem testosteroonitase, lükkasid pakkumise tagasi.
"Veider, kuid tõsi - inimesed keelduvad vahel tasuta rahast," ütles Burnham Live Science'ile. "Teades nende inimeste testosteroonitaset pole vaja midagi muud, et nende käitumist ette ennustada. Pole oluline ei kultuuritaust ega poliitilised eelistused."
Majandusteadlased on kaua vaaginud, miks inimesed loobuvad tasuta pakutud rahast, kui neile pakutav valik on viletsam.
"Ratsionaalselt mõeldes - kes keelduks rahast. Kui sul on valida viis dollarit või ei midagi?" ütles Burnham. "Kuni 1982. aastani polnud seda inimeste peal katsetatud, kuid tulemus oli üllatav - inimesed keelduvad rahast."
Esmalt arvati, et tegu oli eksitusega, kuid nüüdseks on tõsiasi sadu kordi kinnitust leidnud. Katseid on tehtud 15 erineval maal, isegi kultuurides, kus raha üldse kasutusel pole - küttimise ja korilusega tegelevate pärismaalaste juures.
Inimesed võivad tagasi lükata isegi suuri summasid, näiteks kahe kuu palga, kui pakutava raha suhe üldsummast on viiendik või vähem.
Testosteroon on seotud agressiivsusega ning viletsad pakkumised võidakse ajus liigitada solvavaiks.
Uuringu tulemustest võib olla kasu majandusmudelite ülevaatamisel ning poliitikate kavandamisel. Näiteks võib see teadmine olla kasulik sotsiaal- või keskkonnapoliitika kujundamisel.