• OMX Baltic−0,09%297,08
  • OMX Riga0,42%920,39
  • OMX Tallinn0,11%2 029,06
  • OMX Vilnius0,15%1 220,36
  • S&P 500−0,24%6 395,78
  • DOW 300,04%44 938,31
  • Nasdaq −0,67%21 172,86
  • FTSE 1000,01%9 288,68
  • Nikkei 225−0,65%42 610,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%93,88
  • OMX Baltic−0,09%297,08
  • OMX Riga0,42%920,39
  • OMX Tallinn0,11%2 029,06
  • OMX Vilnius0,15%1 220,36
  • S&P 500−0,24%6 395,78
  • DOW 300,04%44 938,31
  • Nasdaq −0,67%21 172,86
  • FTSE 1000,01%9 288,68
  • Nikkei 225−0,65%42 610,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%93,88
  • 02.10.07, 16:19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Majandusotsuseid määravad geenid

Geenid avaldavad mõju inimeste kõige tavalisematele majanduslikele otsustustele, selgus rahvusvahelise teadlasterühma poolt tehtud katsetest.
Üldiselt on sotsiaalteadlased seni olnud üsna kõhkleval seisukohal, kui jutt käib geenide mõjust majanduslikele otsustele.
Massachusettsi tehnoloogiainstituudi majandusteaduskonna doktorant David Cesarini võttis koos Rootsi teadlastega vaatluse alla, kuivõrd määravad geenid inimeste otsustusi küsimustes: mis on õiglane ja mis ebaõiglane, kirjutas Physorg.
Ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences võrguväljaandes ilmunud ülevaates kirjeldatakse katseid, kus uuritavad pandi mängima ultimaatumimängu – pakkuja teeb ettepaneku, kuidas rahasummat jagada. See on ultimaatum, kui pakkumisest keeluda, ei saa kumbki pool sentigi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kuigi võiks eeldada, et sellistel tingimustel on kõik pakutuga nõus, pole see kaugeltki nii. Üsna regulaarselt keeldusid katsealused pakutud summast, eeldades keeldumisega justkui karistada ka pakkujat, kui pakutu tundus neile ebaõiglane.
Cesari valis katsealused välja Rootsi kaksikuteregistrist. Ühemunarakukaksikutel on samad geenid, erimunarakukaksikutel mitte. See erinevus andis võrdlusaluse, kuidas geneetilised erinevused mõjutasid mängustrateegiat.
Pealtnäha ebaõiglastele pakkumistele reageerimist mõjutasid geenid umbes 40 protsenti, ehk ühemunarakukaksikud jälgisid pigem mõlemad sama mängustrateegiat kui erimunarakukaksikud.
„Näib, et geenid mängivad võrreldes keskkonna või kasvatusega palju olulisemat osa selles, kuidas inimesed mängisid,” ütles Cesarini.
„Siit kerkib aga küsimus, et paljud meie eelised ja majanduslikud otsused tulenevad geenidest,” lisas Stockholmi majanduskooli teadlane Bjorn Wallace, kes oli samuti üks uuringu autoritest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 26 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele