Majandusotsuseid määravad geenid

Üldiselt on sotsiaalteadlased seni olnud üsna kõhkleval seisukohal, kui jutt käib geenide mõjust majanduslikele otsustele.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi majandusteaduskonna doktorant David Cesarini võttis koos Rootsi teadlastega vaatluse alla, kuivõrd määravad geenid inimeste otsustusi küsimustes: mis on õiglane ja mis ebaõiglane, kirjutas Physorg.

Ajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences võrguväljaandes ilmunud ülevaates kirjeldatakse katseid, kus uuritavad pandi mängima ultimaatumimängu – pakkuja teeb ettepaneku, kuidas rahasummat jagada. See on ultimaatum, kui pakkumisest keeluda, ei saa kumbki pool sentigi.

Kuigi võiks eeldada, et sellistel tingimustel on kõik pakutuga nõus, pole see kaugeltki nii. Üsna regulaarselt keeldusid katsealused pakutud summast, eeldades keeldumisega justkui karistada ka pakkujat, kui pakutu tundus neile ebaõiglane.

Cesari valis katsealused välja Rootsi kaksikuteregistrist. Ühemunarakukaksikutel on samad geenid, erimunarakukaksikutel mitte. See erinevus andis võrdlusaluse, kuidas geneetilised erinevused mõjutasid mängustrateegiat.

Pealtnäha ebaõiglastele pakkumistele reageerimist mõjutasid geenid umbes 40 protsenti, ehk ühemunarakukaksikud jälgisid pigem mõlemad sama mängustrateegiat kui erimunarakukaksikud.

„Näib, et geenid mängivad võrreldes keskkonna või kasvatusega palju olulisemat osa selles, kuidas inimesed mängisid,” ütles Cesarini.

„Siit kerkib aga küsimus, et paljud meie eelised ja majanduslikud otsused tulenevad geenidest,” lisas Stockholmi majanduskooli teadlane Bjorn Wallace, kes oli samuti üks uuringu autoritest.