II samba fondid eelistavad Euroopat

Sel ajal kui USA kinnisvaraturult tulevad ärevad signaalid ja Euroopa firmade kasumikasv aeglustub, oleks mõistlik heita korraks pilk II samba pensionifondide portfellidele ja vaadata nende investeeringute regionaalset jaotust. Kõikide fondide portfellides on ka teatud osa võlakirju, mis tähendab, et regionaalsest jaotusest on olulisem võlakirjade lunastustähtaeg, reitingud jms. Samas on aga suurematel fondidel ka märkimisväärne aktsiaosakaal. Seetõttu oleks huvitav vaadata nende regionaalset struktuuri.

Etteruttavalt võib öelda, et fondide portfellides on ülekaalus Euroopa väärtpaberid, mis võib tinglikult jagada Lääne-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa väärtpaberiteks. Eesti suurimaid pensionifonde haldava Hansapanga fondides on ülekaalus Lääne-Euroopa väärtpaberid. Panga suurima pensionifondi, üle 3 miljardi kroonise turuväärtusega pensionifondi K3 portfellist moodustavad 60 protsenti Lääne-Euroopa aktsiad ja võlakirjad. Balti riikidesse on investeeritud 14 protsenti fondi portfellist, Kesk- ja Ida-Euroopasse ning Venemaale 4 ja muudesse piirkondadesse 15 protsenti fondi varadest. See on üsna hea jaotus, sest kõrge riskiga kinnisvaralaenude probleemidega vaevleva USA osakaal on fondi portfellis väike, kui seda üldse on (ilmselt kajastub see muude regioonide all). Samas võib aga ka Lääne-Euroopa majandus sattuda stagnatsiooni. Eriti ohustab seda praegu nõrgenev dollar. Balti riikide osakaal on fondi mahtu arvestades suhteliselt suur. Teisest küljest ei tegelegi pensionifond aktiivse kauplemisega, vaid kasutab osta-ja-hoia strateegiat. Fond reklaamib ennast kui suuremate kõikumistega, kuid pikemaajaliselt ka suuremat tulu pakkuva investeerimisvõimalusena. See on ka täiesti õige, kusjuures investeeringute struktuuri arvestades ei pruugigi kõikumised olla väga suured, vaid võivad jääda isegi 5 protsendi piiresse. Siiski oleks lähema aasta-poole jooksul pensioni kogumist alustaval isikul minu arvates mõttekam valida rohkem võlakirju sisaldav või täielikult võlakirjadesse investeeriv pensionifond.

Eesti suuruselt teine pensionifondi tiitel kuulub SEB Ühispanga progressiivsele pensionifondile, mille maht ulatub üle 2 miljardi krooni. Kui Hansapanga pensionifondid eelistavad Lääne-Euroopat, siis SEB progressiivses pensionifondis on ülekaalus Kesk- ja Ida-Euroopa väärtpaberid. Need moodustavad fondi portfellist 48 protsenti. Lääne-Euroopa väärtpabereid on 33 protsenti, USA omi 7, Aasia omi 5 ning muid 7 protsenti. Kesk- ja Ida-Euroopa väärtpaberid, eriti aktsiad, on kindlasti suurema kõikuvusega kui Lääne-Euroopa omad. Sellega on ka seletatav, et SEB progressiivne fond on saavutanud kõrgema tulususe kui Hansapanga K3 fond. SEB viimase 12 kuu tootlus on ca 21 protsenti, Hansapanga K3 oma aga ca 19 protsenti. Kuigi SEB fond on praeguseks saavutanud parema tootluse, ei pruugi see turgude languse korral selliseks jääda. Kui maailma aktsiaturud juhtuvad langusesse pöörama, siis kukuvad Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiad usutavasti rohkem kui Lääne-Euroopa omad. Seega oleksin ma lähema aasta-poole jooksul SEB Ühispanga progressiivsesse pensionifondi investeerimisega suhteliselt ettevaatlik.

Nüüd mõni sõna ka tootluste ja mahtude suhtest. Üldiselt on teatavasti nii, et 50 protsenti aktsiatesse investeerivad fondid saavutavad kõige paremaid tootlusi. Võiks arvata, et ka investorid valivad nende seast parima tootlusega fondi. Samas pole see praegu sugugi nii. Absoluutselt on viimase 12 kuu jooksul parima tootlusega LHV pensionifond Uued Turud, mille tootlus on üle 23 protsendi. Samas on aga selle fondi maht suhteliselt väike. Uute Turgude maht on vaid 43 miljonit krooni.