Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Europarlamendi sõna ei kiirenda euro tulekut
Kas Euroopa Parlamendi resolutsioonil euro kriteeriumide muutmisest on peale emotsionaalse seisukohavõtu ka praktilist väärtust, st suudab kiirendada euro kasutuselevõttu ELi uutes liikmesriikides?
Euroopa Parlamendi resolutsioonil on kindlasti oluline tähtsus, seda kas või poliitilise seisukoha väljendamise näol. Tõsi, euroalaga laienemise otsustab ministrite nõukogu riigijuhtide ja valitsusjuhtide tasandil, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga ettepanekul. Siiski on parlamendil selles protsessis samuti mõjus roll - enne vastava otsuse langetamist peab nõukogu konsulteerima europarlamendiga.
Hinnastabiilsuse kriteerium on oluline euroala laienemist sätestavast raamistikust ja Maastrichti kriteeriumidest. Kogu ELi huvides on, et euroalal püsiks madal inflatsioon. Sellest on lähtunud ka Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank viimastes euroala laienemist käsitlevates ühildumisaruannetes.
Samas on Eesti Pank viimastel aastatel toetanud arutelu inflatsioonikriteeriumi tõlgenduse ajakohastamise üle ja on ka sellest arutelust aktiivselt osa võtnud. Nii näiteks sõltub kriteeriumi praeguse tõlgenduse kohaselt euroalaga ühinemine euroalasse mitte kuuluvate riikide inflatsioonist, samuti riikidest, kus inflatsioon on palju madalam euroala keskmisest.
Kokkuvõttes toetab Eesti Pank selle arutelu jätkumist, kuid mingil juhul ei ole Eesti Panga eesmärgiks inflatsioonikriteeriumi sisuline nõrgendamine, vaid tõlgenduse ajakohastamine.
Saada oma küsimus: aadressil
[email protected]