Tööstus ägab tuleviku sõnnikus

Tööstust on tabanud rasked ajad. Toodangumahud vähenevad, aga töötajad küsivad rekordpalku - ja hea, kui töötajaid üldse piisavalt leiab.

Äripäev usub siiski kadunud Lennart Meri eeskujul, et rasked ajad on meie tuleviku sõnnik. Need sunnivad ettevõtted uuendustele, mis unises rahulolus tulemata jääksid.

Eesti tööstusettevõtete nutune olukord on üldse mõneti õnnelik õnnetus - meie tööstureid ei ahista ebamõistlikke kokkuleppeid nõudvaid ametiühingud ja mõttetud riiklikud regulatsioonid, vaid (tööjõu)turul valitsev loomulik võistlus. Tegu on majanduskasvu ohvritega.

Karm olukord toob kaasa kaks asja: esiteks püüavad tootjad teha samu asju väiksema kuluga, teiseks teha rohkem tasuvamaid asju. Edasiminekut tähendavad mõlemad.

Samu asju väiksema kuluga teha tähendab eelkõige uutesse tootmismeetoditesse ja tehnoloogiasse investeerimist. Mööblitootja ASi Standard juht Enn Veskimägi märkis kolmapäevases Äripäevas, et praegu on ainus võimalus palgasurve vastu võidelda uusi ja vähem füüsilist tööjõudu vajavaid tehnoloogiaid ning seadmeid soetades. See seob firmale küll kaela regulaarsed laenukulud, aga ei sunni arvestama ettenägematute palgakõrgendustega. Tootlikkus tõuseb. Masin jääb odavamaks kui inimene.

Teisalt aitab ümberorienteerumine kõrgema lisandväärtusega ja vähem tööjõumahukatele tegevusaladele. Kuskil arenenud maades ei suuda tekstiilitööstus võistelda Hiina ja Indiaga, seepärast on loogiline, et tegu on ka meie statistikaameti viimaste andmete järgi mahtudes suurima langejaga.

Samas jääb osades harudes meile isegi palkade tõustes Aasia ees logistiline konkurentsieelis, kui räägime tootmisest Lääne-Euroopa turule. Nt Elcoteqi toodangut on siit lihtsam Rootsi viia kui Hiinast.

Pealegi ei tähenda ka allhange vaid vabrikutööd. Eesti on tõusnud rahvusvahelise konsultatsioonifirma A.T. Kearney 50 atraktiivsema allhankemaa edetabelis 15. kohale - selle taga on pigem IT-ajud kui odavad rakkus töökäed.

Selgi nädalal avaldatud alarmeerivast statistikast, mis näitab tööstuse kasvutempo langust, leiab häid uudiseid. Enim suurenes juunis elektrimasinate tootmine. See on tööstusharu, kus 80 protsenti toodangust eksporditakse.

Tekstiilitööstuse Wendre juht Vahur Roosaar sõnas kolmapäevases Äripäevas, et Eesti palgatasemete juures pole enam võimalik ebaefektiivselt töötada. Kuigi esmapilgul tundub asi vastupidine, pole sellises turuolukorras ettevõtetele mitte põhjust kaasa tunda, vaid tuleb õnnitleda neid soodsa, pikalt ette mõtlemisele sundiva konjunktuuri puhul.

Autor: ÄP