• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Internetireklaam on meediaportaalides viimase aasta jooksul peaaegu kahekordistunud. Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektori Toomas Leito sõnul on Eestil võrreldes selle ala eesrindlase Skandinaaviaga siiski veel pikk tee käia. Kui seal on internetireklaami turuosa meediaportaalides 20%, jäävad Eestis internetireklaami numbrid sõltuvalt väljaandest praegu veel 5-10% piiridesse. Siiski on Eesti end viimaste aastate jooksul kindlalt naabrite tuulde sättinud.
"Interneti tehnoloogiline areng on Eestis olnud niivõrd edukas tänu sellele, et me asume Skandinaavia kõrval nii oskusteabe, investeeringute kui ka elustandardite poolest," märkis Delfi ASi juhatuse esimees Ville Jehe.
Parafraseerides vanasõna "kala otsib, kus sügavam", otsib reklaam keskkonda, kus rohkem kontakte saab. Kuna aina rohkem inimesi loeb uudiseid internetist, liigub reklaam nendega kaasa. See väljendub ka meediaväljaannete reklaaminumbrites - kui ajalehereklaami tulu kasvas eelmisel aastal 16%, tegi internetireklaam 66% hüppe.
Emori andmetel oli 2006. aastal ajalehtede reklaamimaht Eestis 583 miljonit krooni ja internetireklaami oma 66 miljonit krooni.
Internetireklaam kasvas võrreldes eelneva perioodiga 66%, ajalehtede reklaamitulu kasvas samal ajal 16%. Kui internetireklaam suudaks Eestis jätkata keskmiselt 50protsendilist kasvu, oleks selle maht 2011. aastal ligi 500 miljonit, mis jääb ajalehtede reklaamimahule alla.
Internetireklaami osa oli Eestis 2006. aastal ligi 10% kogu meediareklaamiturust, ulatudes ligikaudu 130 miljoni kroonini.
Emori uuring põhineb andmetel, mis sisaldavad ainult otsingumootorite reklaami ja bännereid, mitte online-kuulutusi ega e-postiturundust.
Internetireklaami kasv ei ole niivõrd seotud sellega, et rohkem inimesi kasutab internetti, vaid eelkõige sellega, et on suudetud üles ehitada efektiivne ja tõhus internetireklaami, turunduse ja müügi vaheline põhjuse-tagajärje seoste hulk.
Enamikul reklaamivahendajatest on reklaamiostjatele välja pakkuda väga head võimalused, kuidas analüüsida reklaamikampaania tõhusust, sest klient tahab maksta vaid tõhusa ja toimiva reklaami eest. Selle lihtsa standardi kehtestas juba Google - pole mõtet maksta asja eest, mis ei too raha tagasi.
Samuti on reklaamimüüjad on õppinud aru saama, mis on need asjad, mida on võimalik paremini müüa just internetireklaami abil. Mingeid kindlaid asju on interneti vahendusel väga efektiivne müüa, kui sa oled oma kodutöö ära teinud. Oluline on ka see, et ilusa ja vilkuva reklaami taga avaneks toote müüja kodulehekülg, mis tegelikult seda toodet või teenust kliendile ka pakub. See on teine valdkond, kus on suur edasiminek toimunud.
Reklaami kujunduse ja ülesehituse valdkonnas mingeid suuri muudatusi toimunud ei ole. Kõige olulisem on ikkagi edasiminek reklaami efektiivsuse mõõtmises ja reklaamiostjate kodutöö tegemises.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele