Uudised
Kaspar Oja
16. august 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hirm lükkas aktsiate hinnad langusesse

Hansabank Marketsi analüütiku Sander Danili sõnul ei ole Eesti ettevõtete tulemustes seni nähtavat tagasiminekut olnud.

"Esimese poolaasta numbrid on igati korralikud," kommenteeris Danil. Majanduskasvu aeglustumise mõju võib avalduda ettevõtete tulemustes teisel poolaastal.

Pikaajalistel investoritel ei soovita Danil tõmblemisega kaasa minna. Järsu korrektsiooni ohtu ta väga suureks ei pea, ootamatuid kõikumisi võib aga Euroopas näha mitu nädalat.

"Kui mujal maailmas on langus paisunud üldiseks ja langus levib ka Euroopasse, siis tõenäoliselt jätkub ebakindel olukord meil mõnda aega," lisas Danil. Ta peab Ida-Euroopa börsilanguse põhjuseks investorite ettevaatlikkust.

"Kui arenenud turgudel on ebakindlad ajad, siis tavaliselt kiputakse võtma konservatiivsemat vaadet ka vähem arenenud regioonide suhtes," selgitas Danil.

Hansa Ida-Euroopa aktsiafondi fondijuhi Enn Metsari hinnangul ei ole Tallinna börsil fundamentaalselt nii tugevat seost USAga, et langust võiks pidada ratsionaalseks. Olulist rolli mängivad teadmatus ja paanika.

Tugev maailmamajanduse kasv on avardanud ameeriklaste tarbimisvõimalusi, mis nüüd kitsenevad. USAsse eksportivate ettevõtete kaudu võib Metsari sõnul avalduda selle mõju ka Euroopas.

Avaroni fondijuhi Aadu Oja sõnul on praegune seis rõõmustav, sest see võib pakkuda häid ostuvõimalusi. Tema hinnangul on paljude ettevõtete aktsiad praegu üle hinnatud. Väikeinvestoritel soovitab ta silmad lahti hoida, sest üldise languse tagajärjel langevad ka suurema potentsiaaliga aktsiad, mille ostmiseks tuleb valmis olla.

Ka investeerimisportaali tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik soovitab investoritel raha hoida, et seda soodsate võimaluste avanedes aktsiatesse paigutada.

Väikeinvestor Ülo Pärnitsat eile toimunud langus ei hirmutanud. Hinnad on tema sõnul ennegi madalal olnud. "Pärast hakkab tõusma," ütles Pärnits. Makrokeskkond ja maailmamajandus on tema arvates heas seisus ning aktsiahinnad põhinevad majanduskasvul.

Samas on teise investori Urmas Leemani sõnul olukord praegu päris paaniliseks läinud. Temagi ei ole hinnalanguse tõttu veel müüma ega ostma hakanud, vaid ootab, mis nädala jooksul juhtub.

Praegu toimuv võib olla õhu väljalaskmise märk või ennustada ka pikema languse algust. Samas nentis Leeman, et vähemalt praegu ei näi ettevõtete majandustulemused aktsiahindu mõjutavat, sest inimeste hirm on suur.

EBSi õppejõud Tiit Elenurm vaatab olukorda laiemalt. Ta ei välista hinnalanguse puhul suuremat korrektsiooni ega ka tõsisemat kriisi.

Aktsiaid on ta enda sõnul nii ostnud kui ka müünud. Teda kui investorit häirib, et USAs antud kehvad laenud kajastuvad Eesti aktsiate kõikumises. "Riske pole juurde tekkinud," ütles Elenurm Tallinna börsi kommenteerides.

Õnnetuks jäävad Elenurme sõnul need, kes on võtnud palju riske.

"Igaüks peab mõtlema, kui palju tal on võimalik kaotada," hoiatas Elenurm liigse riski võtjaid. Ootused olid tal siiski positiivsed, tema sõnul võib mõne nädala pärast olla vaja juba ostma hakata.

Börsid kukuvad - vahet pole, mis põhjustel, ja see mõjutab vahetult nende riikide investoreid, tarbijaid ja ettevõtteid.

Mitte midagi pole valesti, kui investorid hoiavad tavapärasest rohkem vaba raha. Odavamalt saavad aktsiaid osta vaid need, kel on õigel ajal vaba raha. Kellel on ainult aktsiad ja kes teevad languse läbi, võivad tunda head meelt, kui nende investeeringute väärtus ajapikku taastub. Kes aga kasutab madalaid tasemeid aktsiate juurdeostmiseks, võib pealtvaatamise asemel sellelt teenida.

Aktsiate ja fondide omamise alternatiivina tasub kaaluda investeerimishoiuseid, kus võimalik kaotus on piiratud, kuid tõusust on võimalik osa saada. Võib-olla tabab hoiuse algus juhuslikult madalamaid tasemeid ning saab osa hilisemast tõusust. Halvim, mis saab juhtuda, on see, et hoiuselt ei teeni intressi.

Raskused võivad panna aluse hilisemale pikale tõusule, nagu see oli näiteks pärast 1987. aasta krahhi või 1997.-1998. aasta Aasia ja Vene kriisi, ehkki nii hulluks ei pruugi olukord minna.