Kuidas lubadustega jääb?

Rahandusministeerium (RM) teatas 14. augustil, et Eesti majandusele on kasvuhoo raugemine tervitatav ja oodatud areng, vaatamata asjaolule, et reaalkasvu aeglustumine oli arvatust järsem. RM lähtus väljapaisatud pressiteate koostamisel statistikaameti esialgsest hinnangust: Eesti majandus kasvas 2007. a II kvartalis 7,3 protsenti - tervelt 2,5 protsendipunkti vähem kui I kvartalis.

RM leiab ennastõigustava alatooniga, et viimastel aastatel ongi Eesti majandus kasvanud oma potentsiaalist kiiremini ning see peakski tuntavat tagasilangust kuidagi põhjendama.

Samas oli eelnev majanduskasvu tase võetud enne valimisi aluseks, mille pinnalt tänased koalitsioonipartnerid prognoosisid Eesti jõudmist viie rikkama Euroopa riigi hulka. Sellest vormiti ka valijatele antud siduvad lubadused. Valijad andsid tänasele koalitsioonile valitsemisvolitused lubaduse tõttu, et jõutakse Euroopa rikaste hulka, ja ilma klausliteta.

Pressiteates tunnistab RM siiski, et majandust on tabanud järsem pidurdumine, kui esialgu arvati. Seega koalitsiooni majanduspoliitika teatud valearvestusi on hiilival moel siiski tunnistama hakatud. Samas ei paku valitsus ühtegi konkreetset lahendust ja näib arvavat, et valitsuse kõrvaltvaataja seisus arenevad asjad iseenesest ning võimalik majanduskriis möödub märkamatult.

Seda vaatamata tõsiasjale, et RMs nähakse hinnakasvu märkimisväärset kiirenemist, mainitakse ära eratarbimise jätkumine mõõdukalt tugevas tempos ning II kvartali tarbimislaenude rekordiline juurdekasv. Negatiivne trend on arusaadav, ent kuidas saab RM sellist arengut kokkuvõtvalt oodatuks ja tervitatavaks nimetada?

Erinevalt RMi demagoogi-lis-eksitavast taktikast väärivad ettevõtjad tõe väljaütlemist meie makromajanduse praeguse olukorra ja väljavaadete kohta. Ärisektor peab reaalseid riske võttes langetama tulevikku suunatud konkreetseid otsuseid ja seetõttu ei sobi neile valitsuse rahustav pilt suurepärasest majanduskeskkonnast.

Kui RM ühelt poolt ütleb, et I kvartalis alanud ettevõtete kasumlikkuse vähenemine jätkub ja et selline areng on tervitatav, siis on see ärisektori naeruvääristamine. Ettevõtjatel on õigustatud ootus valitsuse toele ja eestvedamisele. Praegu saab ettevõtjatele osaks aga ülevalt alla vaatav suhtumine, kus meelevaldse argumentatsiooniga õigustatakse oma möödalaskmisi ning tegevusetust.

Pressiteade mainib ära hinnakasvu märkimisväärset kiirenemist. Mida on valitsusel välja pakkuda inimestele, kelle elujärg jalustrabava tempoga tõusvate hindade all kannatab? Eelkõige on kannatajad väiksema sissetulekuga ja vanemad inimesed, kelle võimalused tööjõuturul iga päev palgatõusu kaubelda on ilmselgelt piiratud.

RM näib piirduvat sõnumiga, et praegune palgakasv ületab tootlikkust. Eesti keelde panduna - inimesed saavad juba niigi kõrget palka ja edasine palgakasv on üldjuhul välistatud.

Eesti inimestele viimastel aastatel jõukust toonud majandusarengud on suuresti põhinenud just kinnisvarasektorit käitanud laenubuumil. Mis saab meie majandusest aga siis, kui üks meie tänaseid tugisambaid - ehitussektor - tagasilöögini jõuab ja niigi mõranevale majanduspildile oma täiendava, kui mitte hävitava, löögi annab?

Kui valitsus ei asu kohe sisuliste majanduspoliitiliste meetmete paketti välja töötama ega saa aru võetud vastutusest valijate ees, siis praeguseid arenguid vaadates tundub suuremat sorti tagasilöök igal juhul vältimatu. Tegemist on õiget aega ootava pommiga.

Autor: Kadri Must