Tööturuameti peadirektori Tiina Ormissoni sõnul pole siiski põhjust rahul olla. Tema sõnul on pikaajalise töötuse osa töötuses endiselt liiga suur. Üle aasta tööd otsinud inimesed moodustavad statistikaameti andmeil 48 protsenti töötute hulgast.
Pikaajaline töötus on alates 2002. aastast vähenenud kaks korda. Viimastel aastatel on tulemusi andma hakanud mitmed uued teenused ja programmid, nagu tööharjutus, toimetulekukoolitus, arvutiõpe ja CV koostamine.
Tööturuamet pakub teenuseid intensiivsemalt, kuid paljude inimesteni ei jõuta. Ormissoni sõnul on põhjuseid mitu: info ei jõua abivajajateni, inimesed ei huvitu pakutust. "Aprillis-mais oli meil teavituskampaania, aga see jäi pronkssõduri varju ja mõju polnud suur," rääkis ta.
Pikaajalised töötud on pärast toimetulekukoolitust leidnud tööd ehituses, teeninduses ja töötlevas tööstuses. Tööharjutuste käigus on tehtud ka heakorrastustöid. Samas pole tööle või ümberõppele minejate osakaal suur: vaid iga viies koolitatu. Ormissoni sõnul tegeletakse Lääne-Euroopas selliste inimestega aastaid. "USAs õpetatakse, et ka üks töölemineja sajast osalejast on hea tulemus," ütles Ormisson.
Kaablitootja PKC Eesti personalispetsialisti Üllike Kadastiku sõnul on nad teinud koostööd tööturuametiga. "Üldiselt oleme sealtkaudu vähe töötajaid saanud, võrreldes teiste teedega," ütles ta. Töötutele suunatud koolitusi pole firma teinud, kuna töö on spetsiifiline ja kulutused suured.
Statistikaameti uuringu kohaselt on pikaajalise töötuse risk suurim alg- ja põhiharidusega inimestel, lihttöölistel ning üle 50aastastel. Pikaajaliste töötute haridus ja tööoskused ei vasta tööturu pidevalt muutuvatele nõuetele.