Euroabi tõukas riigi nõiaringi

OMX Baltic−0,39%320,02
OMX Riga0,76%971,57
OMX Tallinn−0,73%2 232,27
OMX Vilnius−0,24%1 509,04
S&P 500−0,25%7 651,54
DOW 30−0,86%50 906,05
Nasdaq 0,24%26 861,06
FTSE 100−0,29%10 606
Nikkei 2252,4%68 355,81
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,42

OMX Baltic−0,39%320,02
OMX Riga0,76%971,57
OMX Tallinn−0,73%2 232,27
OMX Vilnius−0,24%1 509,04
S&P 500−0,25%7 651,54
DOW 30−0,86%50 906,05
Nasdaq 0,24%26 861,06
FTSE 100−0,29%10 606
Nikkei 2252,4%68 355,81
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%94,42

Riik on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastatavate veeprojektide venimisega sattunud nõiaringi - raha projektide elluviimiseks on otsas, kui need aga tähtajaks ei valmi, ähvardab Eestit miljonitesse eurodesse ulatuv reoveetrahv, millele tilgub iga päevaga juurde 20 000 eurot trahvi.

Mariliis Pinn

Trahvi maksmine ei vabasta aga Eestit euroliidu ees võetud kohustusest ühisveevärk korda teha. 313 000 krooni suuruse päevatrahvi maksmisest pääseb Eesti pärast seda, kui projektid on lõpetatud, kirjutas Äripäev.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse Ühtekuuluvusfondi programmi koordinaatori Hannes Aarma sõnul ollakse lõhkise küna - ühelt poolt piirab rahanappus, teise piirangu paneb peale aeg. "Kuna trahvi tuleks jätkuvalt maksta iga üleläinud päeva eest, ei saa ka öelda, et maksame trahvi ära ja eks me siis pärast tasapisi nokitseme edasi," ütles Aarma.

Olukord on Aarma sõnul äärmiselt kriitiline, sest paljusid ehituslepinguid ei ole praegu enam võimalik sõlmida, kuna neile pole rahalist katet. Riigi otsust ootavad mitmed veeprojektid, tähtajad aga hingavad kuklasse ning toovad reoveetrahvi piltlikult öeldes iga päevaga lähemale.

Sisuliselt on Eesti suurim keskkonnaprojekt jõudnud ummikseisu, kuna on muutunud planeeritust kordi kallimaks. Euroraha saamise taotlused tehti 2003.-2004. aasta hindadega ning hinnatõusu neisse sisse ei arvestatud. Seni on riik täiendavalt eraldanud ligi 975 miljonit krooni, kuid mitme projekti elluviimiseks tuleks leida veel lisaraha.

Rahandusminister Ivari Padar ütles, et pikemas perspektiivis ei kavatse riik kallinenud projektide kinnimaksmist jätkata.

Riik näibki vastutuse veeprojektide täitmise eest lükkavat omavalitsuste ja veefirmade kaela, sest riigi eelarvestrateegiasse aastateks 2008-2011 ei ole lülitatud keskkonnaprojektide kallinemise katmist võimaldavaid summasid ega tehtud ka otsust planeerida Ühtekuuluvusfondi projektide lõpetamiseks vajalikku lisaraha keskkonnaministeeriumi eelarvesse. Viimane on aga omavalitsustele mõista andnud, et neil tuleb ise hakkama saada.

ASi Emajõe Veevärk juht Andres Aruhein märkis, et vastutuse jagamisel kohalikele omavalitsustele peaks riik uurima ka seda, kas omavalitsus suudab seda vastutust kanda.

Euroabi tõukas riigi nõiaringi

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised