- OMX Baltic0,12%300,3
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,25%1 196,94
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,11%8 765,14
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,19
- OMX Baltic0,12%300,3
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,25%1 196,94
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,11%8 765,14
- Nikkei 225−0,13%38 354,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,19
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Alar Tamming: Miami kinnisvarabuum kestis vaid 5 aastat
ASi Tavid nõukogu esimees Alar Tamming
meenutab Äripäevas 1920. aastate Florida kinnisvarabuumi ja sellele
järgnenud kriisi, mis iseenesest oli alles eelmäng 1929. aastal alanud Suurele
Depressioonile.
Kõigile oli ju selge: Floridas ei saa kinnisvara kunagi langeda. Floridat on ainult üks ja seegi on enam kui kvaliteetkinnisvara. 1920. aastal elas Miami Beachil vaid 644 elanikku, kel oli kokku 80 telefoni. See nimekiri mahtus ära ühele leheküljele Miami telefoniraamatus. Kogu Miami elanikkond oli 1920. aastaks kasvanud eelmise kümnendiga võrreldes neljakordseks ehk ligi 30 000 elanikuni. Selline oli olukord enne Florida Suurt Kinnisvarabuumi.
Kuna hotellid tahtsid kliente, raudtee püüdis meelitada reisijaid ning poed ootasid ostjaid, sobis kõigile floridalastele John Collinsi algatus, kes hakkas Florida kinnisvara reklaamima USA põhjaosariikides. Kõikides suurtes ajalehtedes ilmusid pildid valgest liivast, helesinistest lainetest ja palmipuu all pikutavast turistist. Külmas ja tatises veebruaris sai pildiallkirjana lugeda "Miamis on juuni".
Kui siiani olid Floridasse elama asunud vanad, haiged ja rikkad, siis nüüd hakkasid järsku kõik igatsema sooja kliima järele. Hordidena hakkas saabuma inimesi, kellel oli üks eesmärk - osta Floridas kinnisvara ja saada miljonäriks.
Kinnisvara hind alustas ühtlast, pidevat ja lõputut tõusu. Kõigile oli ju selge: Floridas ei saa kinnisvara hind kunagi langeda. Floridat on ainult üks ja see pole üksnes kvaliteetkinnisvara, vaid midagi enamat. Mida, seda kahjuks lahti ei seletatud.
Floridas olid järsku kõik kas kinnisvaramaaklerid või -spekulandid. Osteti igasugust kinnisvara ja müüdi see paar kuud hiljem hea kasumiga maha. Kuna hinnad kogu aeg tõusid, puudus igasugune risk. 1700 dollariga ostetud maa müüdi 1925. aastal maha 300 000 dollari eest. Tõsi küll - sellega kaasnes kohtuprotsess, sest maa oli vanalt mehelt osavalt välja meelitatud ja mees ise vanadekodusse sokutatud.
1922. aastal oli kinnisvararalli täies hoos ja Miami Heraldist sai maailma raskeim ajaleht tänu meeletule hulgale kinnisvarakuulutustele, mis hõivasid peaaegu kogu lehe. Õnneotsijaid saabus kogu Ameerikast, laen oli imeodav ja kasumid lõputud. Üleöö valmisid hotellid, golfiväljakud, terved linnad ning linnaosad. Müüdi optsioone korteritele ja lisaks veel optsioone korteri optsioonide ostmiseks. Kinnisvarabüroode juures olid järjekorrad ja kauplemine järjekorrakohtadega muutus omaette äriks.
1925. aastal sai pidu järsku läbi. Vähesed olid ostnud kinnisvara elamiseks, peamine ostupõhjus oli soov kinnisvara hiljem maha müüa. Ootamatult olid kõik kinnisvara müüjad, ostjaid polnud. Hinnad kukkusid esialgu aeglaselt, siis järjest kiiremini.
Hinnad kukkusid lõpuks allapoole buumi alguse taset. 1926. a septembris pani punkti orkaan, mis raputas Lõuna-Floridat ja kogu püsti pandud kinnisvara.
Mõne aastaga muutus idülliline paradiis kolkaks. Florida majanduse kosumine võttis üle 15 aasta, alles II maailmasõja aegu ületati varasem tase. Kuid keegi ei osanud arvata, et Florida kriis oli 1929. a alanud Wall Streeti krahhi hale vari.
Moraal? Ükskõik, kui palju mingi hind (olgu see kinnisvara või aktsiate oma) võib tõusta, on võimalus ka sama suureks kukkumiseks.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele