- OMX Baltic−0,52%318,99
- OMX Riga0,81%1 000,82
- OMX Tallinn−0,06%2 260,34
- OMX Vilnius−0,56%1 494,63
- S&P 5000,28%7 743,98
- DOW 300,19%52 475,1
- Nasdaq 0,27%26 549,85
- FTSE 1000,43%10 740,29
- Nikkei 2251,1%64 659,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%89,72
- OMX Baltic−0,52%318,99
- OMX Riga0,81%1 000,82
- OMX Tallinn−0,06%2 260,34
- OMX Vilnius−0,56%1 494,63
- S&P 5000,28%7 743,98
- DOW 300,19%52 475,1
- Nasdaq 0,27%26 549,85
- FTSE 1000,43%10 740,29
- Nikkei 2251,1%64 659,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%89,72
Tiit Land peab ettevõtjate kriitikat õppekavade kohta õiglaseks
Ettevõtete etteheide, et nende ettepanekuid ei arvestata õppekavades piisavalt, on õigustatud, möönis TalTechi rektor Tiit Land Äripäeva raadio saates „Fookuses: tark tööstus“. Tema toodud näites jõuaksid praegu looma hakatava uue õppekava esimesed lõpetajad tööturule alles 2031. aastal. Kiiremate lahendustena näeb ta täiendõpet, mikrokraade ja tihedamat koostööd ettevõtetega.
Peatükid
„See on õiglane kriitika,“ vastas Land küsimusele Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu juhi Kaarel Jänese seisukoha kohta: ettevõtete valmisolek haridusse panustada kasvaks, kui nende ettepanekuid õppekavades rohkem arvestataks.
Land tunnistas, et õppekavad on mingil määral ajale jalgu jäänud. Tema sõnul sunnib kiire tehnoloogiline areng ülikoole õpet pidevalt üle vaatama. Ettevõtted osalevad juba õppekavade nõukogudes, kuid sellest üksi tema hinnangul ei piisa.
Uue õppekava lõpetajaid tuleks oodata aastaid
Land kirjeldas energiasüsteemide digitaliseerimise professuuri loomise näitel, kui pikk võib olla tee uuest õppevajadusest lõpetajani. Tema sõnul oli TalTechi senat otsustanud professuuri luua. Uue uurimissuuna kõrval võib tekkida vajadus muuta õpet või luua täiesti uus õppekava.
Kui selle õppekavaga hakata tegelema praegu, saaksid Landi sõnul esimesed tudengid alustada kõige varem 2028. aasta sügisel. Kolmeaastase õppe lõpetajad jõuaksid tööturule 2031. aastal. Selleks ajaks võivad tehnoloogia ja ettevõtete vajadused olla juba muutunud.
Ajakava aitab selgitada TalTechi enda õppekava statuut: uue kava avamise eeltaotlus tuleb esitada avamisele eelneva kalendriaasta 1. märtsiks. Olemasolevate õppekavade ja õppeainete muutmiseks on eraldi kord, mis võimaldab kiiremaid muudatusi. Uue õppekava loomist ja juba toimuva õppe ajakohastamist tuleb seega eristada.
Land rõhutas, et regulatsioonidel on ka vajalik ülesanne. Ülikool peab tagama õppe kvaliteedi, pädevad õppejõud ja teaduspõhise sisu. Samal ajal on vaja leida võimalusi, kuidas uusi oskusi kiiremini õpetada.
Ettevõtetel ja erialaliitudel tuleb tema sõnul ülikoolidega senisest rohkem rääkida sellest, milliseid teadmisi ja oskusi neil tegelikult vaja on. Õppekava üldised eesmärgid võivad olla sobivad ka siis, kui selle sisu vajab tehnoloogia arenguga kaasas käimiseks uuendamist.
Aktiivsem peab olema ka ülikool
Land näeb koostöö parandamisel vastutust ka ülikoolil. Tema sõnul võiks ülikool ise aktiivsemalt otsida ettevõtete probleeme, mille lahendamisel teadlastest abi oleks.
„Ülikool peaks olema ise aktiivsem,“ ütles Land. Ta kutsus ka ettevõtteid oma arendusvajadustega ülikooli poole pöörduma.
Hetkel kuum
TalTechi rakendusuuringute eesmärk on Landi sõnul viia teadustulemused kasutusse. Ettevõtja jaoks võib keeruline olla aga arvestada ajaga, mis kulub uuringust töötava lahenduse ja tooteni jõudmiseks. Teadusesse tehtud investeering ei anna alati kiiret tulemust.
Üks raskemaid kohti on tema hinnangul arenduse etapp, kus esimestest katsetustest tuleb jõuda toimiva prototüübi ja tooteni. Selle niinimetatud surmaoru ületamisel näeb Land olulist rolli ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtete koostööl.
EuroTechi kaudu uute koostööpartneriteni
Täiendavaid võimalusi näeb Land EuroTechi ülikoolivõrgustikus, mille liikmeks saab TalTech 1. jaanuaril 2027. Võrgustikku kuuluvad teiste seas Müncheni, Eindhoveni ja Taani tehnikaülikoolid.
Eesti ettevõtte jaoks võiks koostöö Landi sõnul tähendada seda, et TalTechi poole pöördudes leitakse tema arendusprobleemile sobiv partner ka mõnest teisest ülikoolist või sellega koostööd tegevast ettevõttest. Eesti saab omalt poolt pakkuda teadmisi näiteks digitehnoloogia ja küberkaitse vallas.
Lähiaasta võimaliku tulemusena nimetas Land ühiste projektide mahu kasvu. Koostöövaldkondadena tõi ta esile kaitse- ja julgeolekutehnoloogiad, küberkaitse, fotoonika ning robootika.
Saadet juhtis Mart Valner.
Seotud lood
Hetkel kuum
“Tore, et nad sotside eelnõud toetavad”
Uksed sulges järgmine aastakümneid tegutsenud kauplus
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele