Vesinik - imekerget gaasi ootab suur tulevik

Vesinik, mida täna kasutatakse keemiatööstuses, keevitamisel ja raketikütusena, on tulevikus kõige tõenäolisem igapäevane autokütus.

Tegemist on eriti tuleohtliku gaasiga. Lisaks suitsetamisele, lahtisele tulele ja sädemepritsmetele võivad balloonist lekkinud vesiniku süüdata ka materjalid, mille temperatuur on üle 550 YC. Sädemete teke tuleks ära hoida seadmete korraliku maandusega.

Vesinik on kõige kergem teadaolev gaas, kuid just süttimisohu tõttu ei tohi sellega täita õhupalle.

Vesinik põleb peaaegu nähtamatu leegiga, mistõttu on vesinikupõlengut väga raske kustutada. Kui vesinikuballoonist ei saa gaasi väljavoolamist peatada, ei tohi leeki kustutada, sest väljavoolava vesiniku taassüttimisel võib tekkida plahvatus.

Vesinikku vajab keemiatööstus. Seda kasutatakse bensiini krakkimisel, kemikaalide hüdreerimisel, vesinikperoksiidi ja ammoniaagi valmistamiseks. Ilmajaamad lennutavad vesinikuga sonde õhku.

Suure energiasisalduse tõttu eristub vesiniku põlemisel palju soojust. Seetõttu saab vesinikuga eriti kuuma ja puhta leegi.

Enamikust õhule ja teistele gaasidele läbimatutest materjalidest imbub vesinik oma molekulide väiksuse tõttu läbi. Vesinikuga kokkupuuteks sobivad materjalid on roostevaba teras, süsinikteras, vask ja selle sulamid. Malm vesinikuga ei sobi.

Vesinikku ja selle ühendeid kasutatakse plasmagaasina metallide lõikamisel. Argooni-vesiniku segu kasutatakse pinnatöötluses: tänu tekkivale kaitsekihile saadakse kõrge kvaliteediga tulemus.

Kaitsegaasina vähendab vesinik oksüdeerumist ning aitab kaasa sulamisprotsessile. Vesiniku-lämmastikusegu kasutatakse lisagaasina roostevaba terase keevitamisel. Vesiniku-argooniseguga saab keevitada austeniitset roostevaba terast kiiresti ja keevisõmblus näeb välja nägus. Hapruse tõttu ei sobi vesinik ferriitterase kaitsegaasiks.

Vesinik kuulub ka sünteetiliste külmainete koostisse. Vesinik-fluor-süsinik-külmained kahjustavad keskkonda tunduvalt vähem kui kloori sisaldavad freoonid. Neid võib kasutada ka toiduainetööstuses (E 949).

Ennustatakse, et tulevikus saab vesinikust igapäevane autokütus. AGA emafirma Linde on osalenud 40 vesinikutankla väljaehitamises üle maailma.