"Kindlapeale tuleb sinna midagi nuputada," hüüatab Esten OÜ juhatuse esimees ehitusekspert Eduard Sepp talveks lahti jääda võivast majakarbist kuuldes. Vett peab ta maja suurimaks vaenlaseks.
Suurte sadudega läbivettinud betoonvundamendid, -seinad ja -põrandad paisuvad läbikülmumisel üheksa protsenti. Tagajärjena muutuvad need praguliseks ning kaotavad palju oma algsest kandevõimest. Lõhki külmunud raudbetooni kandevõimet vähendab omakorda paljastuv ja roostetama hakkav armatuur.
Katmata kivimüürid muutuvad hapraks ja lõplikult lagunevaks kolme talve läbikülmumiste järel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lahenduseks pakub Sepp lahtisele majakarbile ajutise katuse tegemist ning akna- ja ukseavade sulgemist. Kui kaetud hoones on ka vee- ja küttetorustikud, tuleb ruume kütta või lasta süsteemid veest tühjaks ja veemõõdusõlm koos küttekehaga soojustada.
Puuinfo projektijuhi Märt Riistopi kogemusel võivad pikalt täis sadanud konstruktsiooniprussid väänduda. Kaetud majakarbis võib aga puitu rikkuda sissetuisanud lumi. Viimane iseenesest ei tee midagi, kuid selle pikaldane sulamine kevadsoojas võib puidu korralikult rikkuda.
Majakarbi katmisel hoiatab Sepp unustamast puittarindite tuulutust, mis umbsetes tingimustes saavad kasvulavaks hallitusele ja seentele. "Muidu hakkame umbsetelt puitkonstruktsioonidelt kevadel seeni korjama," muigab ta.
Märgi puitkonstruktsioone ei tohiks Riistopi kinnitusel mingil juhul kevadel viimistlema hakata. Muidu jääb niiskus seintesse ja lagedesse ning toob hiljem hallituse ja mädanikseened majja. Abinõuks on märgade konstruktsioonide kevadine tuulutamine. "Välistemperatuuril kuivatades peaks mais piisama kolmest-neljast nädalast," osutab Riistop kuivamisaja sõltuvusele puitdetaili ristlõikest.
Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo A. Elvisto pakub kevadel majast niiskuse eemaldamiseks välja ka elektrilise niiskusekõrvaldamise seadme, mis kogub õhust niiskust ja kondenseerib selle ämbrisse. See on siiski vaid ajutine variant.
Paradoksaalselt annab katuseta jäänud vanema maja märgunud puitkonstruktsioon vett lihtsamini välja kui uusehitise puit. Samas saab vanemale majale saatuslikuks isolatsiooni sadanud vesi, mida on keeruline kätte saada.
Lisaks kevadisele tuuldumisele soovitab Elvisto loobuda mõttest asuda kohe viimistlust tegema. Parem tuuldugu maja südasuveni. Talvel köetavas majas saab niiskusest kiiremini lahti.
Vajadusel saab müüre ja valutöid lõpetada ka talvel. Pluss kahest madalamatel temperatuuridel tuleb Sepa seletusel betoonivalu pealt kinni katta, et takistada selle kivistumiseks vajaliku reaktsioonisoojuse lendumist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Miinuskraadidega tuleks kasutada ka valu elektrilist soojendust või külmumisvastaseid lisaaineid.
Kui tavatingimustel kivistub betoon 28 päevaga, siis nulli ümber võib see venida kuude pikkuseks. Kivistudes läbikülmunud betoonist tema arvates enam asja ei saa - see jääb kevadel pudedaks ja nõrgaks.
Viieteistkümnest miinusraadist madalamatel temperatuuridel ei tohiks üldse betooni valada ega müüri laduda.
Majakarp peab talveks kinni saama, muidu rikuvad vesi ja külm konstruktsioonid. Aknaid, eriti puidust, ei tohi ette enne panna, kui karbil on katus peal, muidu niiskus ja jää rikuvad need. Selliste akende eluiga saab kõva põntsu. Talvituv vundament tuleb samuti kinni katta. Talvitumine on vundamendile isegi hea - siis see jõuab enam-vähem õigesse asendisse vajuda.
Poolikud müüritööd tasub talveks igal juhul lõpule viia. Külmal ajal müüre lõpetades tuleb kasutada külmalisandeid alates +2-0 kraadist. Alates miinus kümnest enam õiget ladumist teha ei saa, segumasingi ei taha siis käia.
Kõige õigem on soojal ajal müürid üles laduda ja katus peale saada.
Külmalisandiga laotud müür võib kevadel hakata välja ajama lisandi ja tsemendipiima niresid. Puhtavuugimüüril aitab selle vastu kaks-kolm korda pesemine tavaliselt, survepesuriga või lausa erilise keemilise vahendiga.