Võimaliku devalveerimiseni on veel pikk tee

Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt oli Eesti majanduskasv kolmandas kvartalis 6,4 protsenti. See jääb küll alla endiselt ülehelikiirusel liikuvale Lätile ning eelmises kvartalis samuti kahekohalise majanduskasvu numbrini jõudnud Leedule, kuid tulemus on see siiski. Kui krooni devalveerimine oleks võimalik ja vajalik, on sinnamaani ikka veel üsna pikk maa.

Olen pidanud ka ise üllatavalt tihti pidanud vastama küsimusele, kas krooni kurss jääb püsima. Positiivsetele vastustele reageeritakse aga pahatihti kahtlevate nägudega, eriti nende poolt, kes lävisid üheksakümnendate alguses tihedamalt Soomega. Sealsed ajalehed kirjutasid nende sõnul toona nagu ühest suust, et marga kurss jääb kindlaks.

Loomulikult ei saa ükski institutsioon valuutasüsteemi muutmisest ette teatada, sest võimalik devalveerimine annab soovitud efekti ainult siis, kui see toimub ootamatult. Kindlasti ei lähe ükski valitsus ega keskpank (meie puhul seadusandja) devalveerimise valulisele teele kohe pärast esimeste majandusraskuste ilmnemist. Devalveerimine on sellisel puhul ikka viimane samm, kui kõik muud vahendid majanduse kriisist välja viimiseks on jäänud tulemusteta. Eesti valitsus pole seni pidanud vajalikuks isegi esimest sammu, ehkki liigkiire inflatsioon ja suurevõitu jooksevkonto defitsiit võiks riigijuhte muretsema panna küll. Aga midagi väga kriitilist nüüd ka lahti ei ole.