Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sadama maaostu tagant kumab Vooglaiu nimi

    "Panen käe piiblile ja kinnitan, et mingit salaprotokolli mul selle maatüki suhtes advokaatidega sõlmitud ei ole. Tean vaid seda, et advokaadid, kellele kuuluv osaühing maa omanikuks sai, ongi selle maa tegelikud omanikud," kinnitab Vooglaid. "See, mis mängu advokaadid omavahel mängivad, pole minu asi. Kui see Estoplastile kuulunud maa 2000. aastal maha müüdi, polnud mina enam Estoplasti omanik ja nõukogu liige. Nii et juba 2000. aasta algusest pole mul sellega mingit pistmist," märgib Vooglaid.
    Maa asub Viimsi vallas Muuga külas ja sealsed elanikud räägivad sellest tänini kui Vooglaiu maast. Kui Tallinna Sadam korraldas oktoobris Muugal lahtiste uste päeva, siis kasutas ka abivallavanem Haldo Oravas külameestega rääkides väljendit "Vooglaiu maa". Ta teatas, et "nüüd on ka Vooglaiu maa detailplaneeringu algatamise avaldus vallavalitsusse jõudnud".
    Uurin Oravase käest, miks ta kasutab väljendit Vooglaiu maatükk. "Aga see on ju Vooglaiule kuulunud," põhjendab Oravas. "Viimati käis Märt Vooglaid selle maa pärast vallamajas minu mäletamist mööda kas 2004. või 2005. aastal. Igal juhul oli see enne viimaseid kohalikke valimisi. Aga ma pean arvutist järele vaatama, kellele see maa juriidiliselt kuulub."
    Mõne aja möödudes kinnitab Oravas, et maa kuulub advokaadi omanduses osaühingule. Kinnistusraamat kõneleb tõepoolest sellest, et Vooglaiul pole maaga juba aastaid mingit pistmist. Samuti äriregister. Pärast aastatuhandevahetust maaga toimunud tehingud sisendavad aga kahtlust, et kõik pole nii lihtne, nagu paberil paistab. 2000. aasta suvel Estoplasti ajutiseks pankrotihalduriks nimetatud Liina Nõmmik mäletab, et maamüük oli sel ajal pooleli ja advokaadid soovisid müüki lõpule viia. "Ma ei tea, kes neid oli palganud. Igale juhul mina panin maale võõrandamiskeelu peale ja minust see ka nii jäi," meenutab Nõmmik.
    Liina Nõmmiku halduri kohal välja vahetanud Indrek Naurile aga ei taha too maatükk meenuda, ehkki just tema halduriksoleku ajal oli põhiküsimuseks, kuidas maksuametiga kokkuleppele jõuda, et maa arestist vabastada ja selle üleminek uuele omanikule lõplikult vormistada. "Mina ei ole selle maatükiga kuidagi seotud ega mäleta sellest midagi ka Estoplasti ajast. Kui mina halduriks sain, oli maatükk juba müüdud," lausub Naur.
    Küsin, miks ta sel aastal Xenos Investi ostis ja kas ta teab, et kõnealune maatükk lühikest aega ka Xenose omandis on olnud. "See on mulle küll uudiseks, aga Xenose nimel on läbi aastate mitmeid kinnistuid olnud. Mina sain Xenose omanikuks alles sel aastal," sõnab Naur.
    Kõnelus maatükki valdava Alfors Investi omanikuga, vandeadvokaat Ants Mailendiga läks kohe alguses teravaks. "Isegi sellise küsimuse esitamine on mulle solvav," vastab Mailend pärimise peale, kas ta on selle maatükiga seoses kellegi variisik. "Loomulikult olen ma seal ise omanik."
    Vaevu jõuan esitada oma teise küsimuse: "Miks teie kolleeg Helmut Pikmets oma enamusosaluse Alfors Investis teile just nüüd müüs, kui terendab soodne müügileping Tallinna Sadamaga? Kõrvalolev enam-vähem sama suur krunt läks ju loosi 100 miljoniga?"
    "Ma ei soovi oma eraäri üksikasju ajakirjanikega arutada," lausub Mailend ning sellega on meie jutuajamine lõppenud.
    Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli kinnitab, et tema pole Märt Vooglaiu võimalikust seotusest Muuga sadama kõrval asuva maaga midagi kuulnud.
    "Otsuse sel suvel soetatud maa kohta tegi nõukogu juba eelmisel aastal ning Vooglaid ei väljendanud sellega seoses mingit erilist aktiivsust või isiklikku huvi," sõnab Seli. "Senikaua, kuni maa hind on parketi hinnast odavam, tasub maad kokku osta nii palju kui võimalik," selgitab Seli, kelle väitel on Muuga sadamal vaja laieneda.
    Tallinna Sadama algne plaan merepõhja täitmisega maad juurde saada on seiskunud ja vastav riigihange peatatud, sest Tallinna Sadam pidas riigihankele laekunud pakkumisi liiga kalliks.
    Laienemise eesmärgil osteti suvel Muuga sadama kõrval ka teine, samuti enam kui 30 hektari suurune maatükk, mille hind oli 300 krooni ruutmeeter ehk kokku ligi 100 miljonit krooni.
    "Nüüd oleme huvitatud ka seal kõrval olevast maatükist, mille ostmine oleks sadama arengu seisukohast loogiline," ütleb Seli. Ta lisab, et kui Vooglaid on tõesti selle maaga seotud, siis oleks tema osalemine ostuotsuse juures ebaeetiline. "Samas on tal võimalus end otsustamise juurest taandada. Aga ma kordan, et ma ei tea Vooglaiu seotusest midagi," kinnitab Seli.
    Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand pidas tänavu suvel ostetud maatükke Muuga sadama arengu seisukohalt samuti oluliseks, seda enam arvestades, et kinnistutel kehtib sadama eesmärke silmas pidav detailplaneering.
  • Hetkel kuum
Konsultant: inflatsioonilises keskkonnas on finantsanalüüs olulisem kui iial enne
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute planeerimisel on tähtis arvestada inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada, kirjutab PwC Eesti tehingute nõustamise juhtivkonsultant Allar Karu.
Ühinemis- ja ülevõtmistehingute planeerimisel on tähtis arvestada inflatsiooni mõju kasumieesmärkidele ning hoolega läbi mõelda, kuidas seda finantsandmetes õigesti kajastada, kirjutab PwC Eesti tehingute nõustamise juhtivkonsultant Allar Karu.
Eesti näeb pitsaindeksis välja kena keskmik
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Eelmise aasta detsembris maksid poest ostetud pizza ja quiche Euroopa Liidus keskmiselt 16% rohkem kui aasta varem, näitavad Eurostati andmed.
Tallinna börs vedas ainsana Balti indeksi alla
Balti koondindeks langes päeva lõpuks 0,19%. Tallinna börs lõpetas päeva ainsana miinuses, taganedes 0,42%. Riia ja Vilniuse indeksid sulgusid vastavalt 0,09% ja 0,51% plussis.
Balti koondindeks langes päeva lõpuks 0,19%. Tallinna börs lõpetas päeva ainsana miinuses, taganedes 0,42%. Riia ja Vilniuse indeksid sulgusid vastavalt 0,09% ja 0,51% plussis.
Reaalajas börsiinfo
Saaremaa looduskosmeetika tootjad võtavad järgmisena ette Vietnami
"Keskkonna hoidmine on meil ikkagi mõtlemisviis, mitte linnukese tõmbamiseks," ütles Triinu Karolin, kelle loodukosmeetika bränd HOIA sai Eesti Väikeste- ja Keskmiste Ettevõtete Assotisatsioonilt auhinna "Ringmajanduse Kangelane".
"Keskkonna hoidmine on meil ikkagi mõtlemisviis, mitte linnukese tõmbamiseks," ütles Triinu Karolin, kelle loodukosmeetika bränd HOIA sai Eesti Väikeste- ja Keskmiste Ettevõtete Assotisatsioonilt auhinna "Ringmajanduse Kangelane".
Äripäeva Juhtimiskool: tulemuslikku meeskonda kannustab usk, et me saame koos hakkama!
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Tulemuslikkuse saavutamine on nagu maratoni jooksmine – see nõuab fookust, motiveerivat ja selget eesmärki, head koostööd ning muidugi pingutust, rääkis Äripäeva Juhtimiskooli uues saates EBSi lektor, juhtimisekspert ja Äripäeva Akadeemia koolitaja Ester Eomois. Õnneks on see kõik arendatav ja püsivalt kõrge tulemuslikkusega väga head koostööd tegev meeskond pole vaid helesinine unistus.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Presidendi teenetemärgi saanud puidutööstur: raiemahu järsk kokkutõmbamine on ohtlik
Valgetähe teenetemärgi saanud RAIT ASi juhatuse esimees Ivar Dembovski panustab aktiivselt kohaliku kogukonna arengusse ja haridusvaldkonna edendamisesse.
Valgetähe teenetemärgi saanud RAIT ASi juhatuse esimees Ivar Dembovski panustab aktiivselt kohaliku kogukonna arengusse ja haridusvaldkonna edendamisesse.

Olulisemad uudised

Saksamaa tööstustoodang tõi halva üllatuse
Saksamaa tööstustoodang vähenes detsembris oodatust rohkem, langust vedasid energiamahukad sektorid, vahendas Reuters.
Saksamaa tööstustoodang vähenes detsembris oodatust rohkem, langust vedasid energiamahukad sektorid, vahendas Reuters.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.