• OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−2,12%63 252,32
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,5
  • OMX Baltic0,74%323,32
  • OMX Riga−0,51%966,46
  • OMX Tallinn1,38%2 279,29
  • OMX Vilnius0,13%1 514,23
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,69%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 1000,19%10 752,88
  • Nikkei 225−2,12%63 252,32
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,5
Ussikeste elu on lihtne ja kui mitte arvestada ohtu sattuda mõne linnu noka vahele, siis enamasti ka täiesti hirmuvaba. Vähemalt nii paistab see inimese vaatevinklist.
Novaator teeb ajalehe The Independent vahendusel ülevaate eelmise aasta veidratest teaduseksperimentidest, mille taga peitub siiski soov leida lahendusi inimkonda vaevavate hädade vastu. Alusta lugemist siit: Veidrad eksperimendid: Miks kasu on känguru kõhutuulest?
Niisiis, muretud ussikesed. Mingil põhjusel otsustasid aga USAs Seattle’is asuva Fred Hutchinsoni vähiuuringute keskuse teadlased anda ussidele antidepressante. Nad avaldasid oma eksperimentide kohta artikli ajakirjas Nature.
Eesmärk polnud üldse ravida ussikeste depressiooni. Michael Petraschecki juhtimisel töötanud teadlased üritasid pikendada ümarusside (Caenorhabditis elegans) eluiga. Umbes millimeetri pikkused ussikesed elavad keskmiselt kolm nädalat.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele