Üks viis vajaliku arendustööni jõuda on loota finantseerimisel turule, suunates tööd maksude ja toetustega, ning mis kõige tähtsam, veendes firmasid ja tarbijaid fossiilkütuste järsult tõusvas kulukuses. Ent tihti ei kata erahuvid kogu arendustööd. Nii tulebki valitsustel finantseerida ja suunata arendust koostöös ärisektoriga.
Mõned, sealhulgas Bushi administratsioon, kasutavad seni vastuseta jäänud küsimusi ettekäändeks, et kliimasoojenemise vastu üldse mitte midagi teha. Samas ei kasutata sama põhjendust muudes valdkondades: kui terrorism on ohtlik, ei jää me ootama, kuni oleme selle kohta kõik välja uurinud.
Sellele vastandub Euroopa Liidu ettevaatusprintsiip: kuni miski - näiteks geneetiliselt muundatud toit - pole kindlalt ohutu, tuleb see võimalikule kasule vaatamata edasi lükata.
Kummalgi neist lähenemistest pole mõtet. Arukas oleks kaaluda kulusid, tulusid, ohte ja tõenäosusi ning jätta kõrvale ekstreemsed juhtumid.
Soojenemise kõige ohtlikum võimalik tagajärg on Antarktika jääkilbi sulamine, mis võib tõsta ookeani taset kuni seitse meetrit, uputades kõik rannikulinnad.
Selle tõenäosust on hinnatud mitmeti. Tõenäoliselt ei juhtu see 21. sajandil - kuid miski pole kindel. Sel juhul ei saa me jääda rahulikult ootama ega ka arvestada kindla õnnetusega. Me peame asja uurima - arvestades, et on ka teisi võimalusi peale äärmuste.
Copyright: Project Syndicate
Autor: Thomas C. Schelling