17.01.08, 18:34

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ministeerium: kehv laenukasv poob tarbimist

Täna avaldas rahandusministeerium esialgsed andmed 2007. aasta maksulaekumiste kohta, kust selgub, et kehv laenukasv vähendab käibemaksu laekumist.

Käibemaksu laekus mullu 22,3 miljardit krooni ehk 97 protsenti planeeritust. Käibemaksu prognoositust madalama laekumise taga oli eelkõige tarbimise kasvu oodatust suurem aeglustumine 2007. aasta teisel poolel. Eratarbimise kasv vähenes aasta alguse 21,6 protsendilt kolmandaks kvartaliks 11,8 protsendini.

"Üheks põhjuseks on ilmselt ka kodumajapidamiste laenamisaktiivsuse vähenemine. Kui esimesel poolaastal kasvas kodumajapidamiste laenujääk ehk tarbimis- ja eluasemelaenud 15,9 miljardit krooni, siis teisel poolaastal vaid 11,6 miljardit," selgitas rahandusministeerium.

Palgaralli suurendas sotsiaalmaksu laekumist tunamullusega võrreldes 25,4 protsenti, mis on suurim kasv alates 2000. aastast. Aasta esimese kolme kvartali jooksul püsis brutopalga kasv 20 protsendist kõrgemal. Kõige rohkem kasvasid seejuures ehitajate ning kaubandussektori palgad. Aasta lõpuks palgakasv aga aeglustus ning teise poolaasta sotsiaalmaksu eelarve täitus 99,2 protsendi ulatuses.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Füüsilise isiku tulumaksu laekus seevastu oodatust rohkem. Maksu- ja tolliamet kogus tulumaksu 9,8 miljardit krooni, mida oli neljandiku võrra rohkem kui aasta varem.

Maksutulusid laekus 2007. aasta lõpuks 67,7 miljardit krooni ehk 99,6 protsendi ulatuses eelarve ja lisaeelarvega kavandatud maksutuludest. 2006. aastaga võrreldes kasvas maksutulude laekumine 12,5 miljardit krooni ehk 22,7 protsenti.

Koos välisvahenditega laekus riigieelarvesse möödunud aastal 83 miljardit krooni ehk 101 protsenti planeeritust. Samas kulutas riik 76 miljardi eest ehk 92,6 protsenti kavandatust. Suurima osakaaluga kululiikideks olid nagu tavaliselt sotsiaaltoetused ja sihtotstarbelised eraldised, aga ka personali- ja majandamiskulud.

Riigikassasse voolanud rahast jäi kasutamata 7 miljardit krooni. Tunamullu oli selleks summaks 5,2 miljardit krooni. Kuna Eesti riigieelarvesse plaanitakse ka eurotoetused, kõneleb kasutamata summa eelkõige ära jäänud, edasi lükkunud või toppavatest europrojektidest. Seda näitab fakt, et aastavahetuseks saabus riigieelarvesse vaid 85,2 protsenti plaanitud välisvahendeist ehk 5,6 miljardit krooni.

Seotud lood

17.01.08, 18:38

Rahandusminister: arvestame kehva maksulaekumisega

24.01.08, 13:01

Detsembris anti välja ligi 60 protsenti vähem eluasemelaene

Nii eraisikud kui ettevõtted saavad Autoportaali oma müügikuulutuse lisada täiesti tasuta.

30.06.25, 14:39

Oled uue auto otsingul? Kuidas leida oma järgmine sõiduk parimatel tingimustel?

Enimloetud

Uudised

01.07.25, 11:02

USA süüdistab 10miljardilise meditsiinipettuse tegemises ka eestlasi

Saated

30.06.25, 16:02

Kristjan Liivamägi: eestlast ootab ees karm kohanemine

Uudised

01.07.25, 15:30

Maksukuriteos süüdistatav ettevõtja määras endale priske dividendi

Juhtkiri

01.07.25, 08:08

Coop Pank käitus heal juhul liiga ahnelt

Majandustulemused

01.07.25, 14:02

Bolti kahjum ületas 100 miljoni euro piiri

Asutajate firmad maksid miljoneid dividende

Uudised

01.07.25, 13:39

Reformierakond meelitas linnapeaks mitut tuntud ärimeest

Viimased uudised

Uudised

02.07.25, 09:28

Lufthansa sai loa Air Balticu osaluse ostuks

Arvamused

02.07.25, 06:00

Insenerifirma juht: hirmutav müüt hoiab Eesti ettevõtteid tagasi!

Uudised

02.07.25, 06:00

ABB tippjuht eksklusiivses intervjuus: maailm ei lagune laiali. Ma ei kirjutaks sellele väitele alla

Börsiuudised

02.07.25, 00:57

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Börsiuudised

01.07.25, 20:45

Powell ei välista juulikuist intressikärbet

Kasulik

01.07.25, 20:15

Liitintressi kalkulaator: arvuta, kuidas investeerimisportfell ajaga kasvab

Uudised

01.07.25, 18:35

Radikaalsed sammud näitavad, kui palju on Tallinna poliitikutel tegelikult kaalul

Börsiuudised

01.07.25, 18:33

Apranga jaemüügi langus Eestis süvenes

Morten Wierod sai ABB kontserni juhiks eelmise aasta suvel.

ABB tippjuht eksklusiivses intervjuus: maailm ei lagune laiali. Ma ei kirjutaks sellele väitele alla

Siiamaani on 97,97% Air balticust Läti riigi käes.

Lufthansa sai loa Air Balticu osaluse ostuks

Veidi enam kui aasta eest sõlmitud võimuliit Tallinnas laguneb kolinal, kuid kas suurimaks kaotajaks jääb sotsiaaldemokraadist Jevgeni Ossinovski (seljaga kaamera poole) või hoopis reformierakonna Pärtel-Peeter Pere (foto keskel)?

Radikaalsed sammud näitavad, kui palju on Tallinna poliitikutel tegelikult kaalul

ABB tippjuht eksklusiivses intervjuus: maailm ei lagune laiali. Ma ei kirjutaks sellele väitele alla

Vald näitas majaehitusele punast tuld, appi tõttas õiguskantsler

“Ettevõtte strateegilised otsustajad peavad andma tegevjuhtkonnale voli ja suunise tooteideid otsida ning seejärel mõistliku riskitasemega tooteid turule tuua,” rõhutab Insero juht ja Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu liige Oliver Mets.

Insenerifirma juht: hirmutav müüt hoiab Eesti ettevõtteid tagasi!

USA suurimad indeksid sulgusid erisuunaliselt, Dow Jones kerkis tervishoiu toel

Vastukaja: uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika tuleb täpsem

Vene tarbija pole veel valusat pitsitust tundnud, ent majanduse makronäitajad suurt õitsengut ei prognoosi.

Isegi Kreml tunnistab, et Vene majandus on languses

Oled uue auto otsingul? Kuidas leida oma järgmine sõiduk parimatel tingimustel?

Föderaalreservi esimees Jerome Powell soovib oma järeltulijale jätta hästi toimiva majanduse.

Powell ei välista juulikuist intressikärbet

Teises kvartalis vähenes jaemüük Eestis 5%.

Apranga jaemüügi langus Eestis süvenes

Balti börsid sulgusid valdavalt rohelises, Wall Street vajus kahjumisse

Kalkulaator: arvuta välja, kui suurt tulu võlakirjad toovad

Tänasest on Swedbankis välisaktsiate ostu- ja müügitasu üle poole soodsam.

Pankade tehingutasude hinnasõda sai jätku

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

Toimumisaeg:
17.09.2025
Alguseni:
2 k 14 p 23 t
Toimumiskoht:
Tallinn