Ministeerium: kehv laenukasv poob tarbimist

OMX Baltic−0,19%319,69
OMX Riga1,2%982,8
OMX Tallinn−0,11%2 230,36
OMX Vilnius−0,17%1 510,79
S&P 5000,58%7 818,93
DOW 300,49%51 521,28
Nasdaq 0,45%27 599,89
FTSE 100−0,32%10 508,42
Nikkei 225−0,92%70 035,71
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,74

OMX Baltic−0,19%319,69
OMX Riga1,2%982,8
OMX Tallinn−0,11%2 230,36
OMX Vilnius−0,17%1 510,79
S&P 5000,58%7 818,93
DOW 300,49%51 521,28
Nasdaq 0,45%27 599,89
FTSE 100−0,32%10 508,42
Nikkei 225−0,92%70 035,71
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,74

Täna avaldas rahandusministeerium esialgsed andmed 2007. aasta maksulaekumiste kohta, kust selgub, et kehv laenukasv vähendab käibemaksu laekumist.

Käibemaksu laekus mullu 22,3 miljardit krooni ehk 97 protsenti planeeritust. Käibemaksu prognoositust madalama laekumise taga oli eelkõige tarbimise kasvu oodatust suurem aeglustumine 2007. aasta teisel poolel. Eratarbimise kasv vähenes aasta alguse 21,6 protsendilt kolmandaks kvartaliks 11,8 protsendini.

"Üheks põhjuseks on ilmselt ka kodumajapidamiste laenamisaktiivsuse vähenemine. Kui esimesel poolaastal kasvas kodumajapidamiste laenujääk ehk tarbimis- ja eluasemelaenud 15,9 miljardit krooni, siis teisel poolaastal vaid 11,6 miljardit," selgitas rahandusministeerium.

Palgaralli suurendas sotsiaalmaksu laekumist tunamullusega võrreldes 25,4 protsenti, mis on suurim kasv alates 2000. aastast. Aasta esimese kolme kvartali jooksul püsis brutopalga kasv 20 protsendist kõrgemal. Kõige rohkem kasvasid seejuures ehitajate ning kaubandussektori palgad. Aasta lõpuks palgakasv aga aeglustus ning teise poolaasta sotsiaalmaksu eelarve täitus 99,2 protsendi ulatuses.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus seevastu oodatust rohkem. Maksu- ja tolliamet kogus tulumaksu 9,8 miljardit krooni, mida oli neljandiku võrra rohkem kui aasta varem.

Maksutulusid laekus 2007. aasta lõpuks 67,7 miljardit krooni ehk 99,6 protsendi ulatuses eelarve ja lisaeelarvega kavandatud maksutuludest. 2006. aastaga võrreldes kasvas maksutulude laekumine 12,5 miljardit krooni ehk 22,7 protsenti.

Koos välisvahenditega laekus riigieelarvesse möödunud aastal 83 miljardit krooni ehk 101 protsenti planeeritust. Samas kulutas riik 76 miljardi eest ehk 92,6 protsenti kavandatust. Suurima osakaaluga kululiikideks olid nagu tavaliselt sotsiaaltoetused ja sihtotstarbelised eraldised, aga ka personali- ja majandamiskulud.

Riigikassasse voolanud rahast jäi kasutamata 7 miljardit krooni. Tunamullu oli selleks summaks 5,2 miljardit krooni. Kuna Eesti riigieelarvesse plaanitakse ka eurotoetused, kõneleb kasutamata summa eelkõige ära jäänud, edasi lükkunud või toppavatest europrojektidest. Seda näitab fakt, et aastavahetuseks saabus riigieelarvesse vaid 85,2 protsenti plaanitud välisvahendeist ehk 5,6 miljardit krooni.

Ministeerium: kehv laenukasv poob tarbimist

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised