• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,05%40 063,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,05%40 063,86
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 17.01.08, 07:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teadlased: Eesti majandus kipub kreekastuma

Tartu ülikooli värske uurimistöö ütleb, et liiga palju eestlasi töötab väikese tootlikkusega kohtadel, majandus vajab ümberkorraldamist, muidu oleme varsti suures jamas.
Eesti majandus kipub "kreekastuma", mitte "luksemburgistuma", see tähendab, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus-hotellindus, mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus.
Eesti sisemajanduse kogutoodang inimese kohta moodustas 2006. aastal ainult 22 protsenti Euroopa Liidu viie rikkaima riigi vastavast näitajast. Ja seda hoolimata asjaolust, et rabame tööd teha praktiliselt sama palju kui kolleegid rikastes riikides, kirjutas Eesti Ekspress.
Eestlaste tootlikkus on masendavalt madal, veel hullem on tõsiasi, et kui me oma majandust ümber ei korralda, siis ei püüa Eesti unelmate Läänt kinni kunagi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui vaadata näiteks jääktulu ühe töötaja kohta, siis rõivatööstuses oli see 2005. aastal vaid 9000 krooni, keemiatööstuses aga 231 000 krooni, vahe oli 25 korda keemiatööstuse kasuks, kuid rõivatööstuses töötas üle 3 korra rohkem inimesi.
Need vastikud tõsiasjad tulevad välja sel kolmapäeval esitletud uurimusest, mille koostas Tartu ülikooli töörühm eesotsas professorite Urmas Varblase ja Raul Eametsaga, nad shy;uurisid Eesti majanduskasvu võimalusi 5-10 aasta perspektiivis.
Töö "Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated" tellis riiklik Arengufond. Mullu kevadel fondi nõukogu esimeheks valitud Indrek Neivelt küsis kohe, millistes majandusharudes kipuvad Eestist ära minema töötajad ja millistes töökohad. See teadmine annaks võimaluse otsustada, milliseid majandusharusid tasub siinkandis arendada.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 24 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele