Davosis on sellel aastal hoopis teised staarid

OMX Baltic0,47%318,94
OMX Riga−0,01%994,88
OMX Tallinn0,56%2 252,19
OMX Vilnius0,4%1 497,99
S&P 500−4,36%7 353,73
DOW 30−3,44%51 523,06
Nasdaq −5,52%24 315
FTSE 100−0,43%10 782,66
Nikkei 225−5,91%57 465,6
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%91,4

OMX Baltic0,47%318,94
OMX Riga−0,01%994,88
OMX Tallinn0,56%2 252,19
OMX Vilnius0,4%1 497,99
S&P 500−4,36%7 353,73
DOW 30−3,44%51 523,06
Nasdaq −5,52%24 315
FTSE 100−0,43%10 782,66
Nikkei 225−5,91%57 465,6
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%91,4

Sirje Rankvälisuudiste toimetaja

Tagantjärele tuleb Šveitsi mägikülla jälle kokku sõitvatel tipp-poliitikutel ja ärimeestel tunnistada, et Euroopa keskpanga juht Jean-Claude Trichet ja USA endine rahandusminister Lawrence Summers (teiste üksikute häälte hulgas) ei manitsenud mullu tühja, kui ärgitasid üldises buumijoovastuses riskidele mõtlema.

12 kuud hiljem vanguvad finantsturud üle ilma USA kinnisvaraturult alguse saanud laenukriisis, nafta hind on 50% tõusnud, dollar kukkunud, börsid languses ning maailma suurimad pangad korstnasse kirjutanud kümneid miljardeid dollareid.

Tänavu tuleb foorum hoopis tõsisema tooniga, debattides otsitakse vastust säärastele küsimustele: kas USA majanduskasv pidurdub nii järsult, et läheb langusesse? Kas USA langus kisub kaasa Euroopa? Kas Hiina ja teiste arenevate riikide majanduskasv on piisavalt tugev, et omal jõul ilma lääne eksporditurgudeta maailmamajanduse mootoriks olla? Kuidas tuleks suhtuda Hiina ja naftarikaste riikide riiklike kapitalifondide investeeringutesse? Milliseid reegleid vajaks globaalne finantssüsteem, et ühest riigist alanud kriisid kulutulena ei leviks.

Suurimat sagimist ennustatakse Davosis tänavu nn riigikapitalifondide (sovereign wealth fund) juhtide ümber, kellest maailma rahaturge tabanud laenukriisis on saanud arvestatavad investorid. Hiina, Saudi Araabia, Kuveidi, Dubai, Lõuna-Korea jt riikide investeerimisfondid on lääne firmades osalusi omandanud juba enam kui 60 miljardi dollari eest, sealhulgas 20 miljardi eest Citigroupi ja Merrill Lynchi aktsiaid.

Läänemaailm on dilemma ees - ühelt poolt on raha vaja, teisalt kardetakse kontrolli kaotada. Lisaks kahtlustatakse, et taolised fondid ei taotle alati üksnes ärikasu, vaid ka poliitilisi eesmärke. Aastaks 2015 võivad selliste fondide varad ulatuda 12 triljonile dollarile. Mitmeid pangajuhte, kes aasta tagasi Davosis kasulikku kuluaaritööd tegid, sel aastal majandusfoorumi 2500 osavõtja seas ei kohta. Citigrupi ja Merrill Lynchi juhid on hiigelkahjumite järel välja vahetatud.

Silmatorkav erand on Goldman Sachsi juht Lloyd Blankfein, kelle pank Wall Streeti suurtest investeerimispankadest ainsana laenukriisist terve nahaga pääses. Tugevalt on esindatud Aasia riigid.

Davosis on taas ka Jean-Claude Trichet ja Lawrence Summers, sedakorda mõlemad "tulekustutaja" rollis. Trichet on suvest saadik muretsenud Euroopa rahaturgude likviidsuse pärast, Summers tõukab tagant maksukärpeid ja tugipaketti USA majanduse ergutamiseks.

Davosis on sellel aastal hoopis teised staarid

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised