• OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,56
  • OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,56
  • 22.01.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Davosis on sellel aastal hoopis teised staarid

Tagantjärele tuleb Šveitsi mägikülla jälle kokku sõitvatel tipp-poliitikutel ja ärimeestel tunnistada, et Euroopa keskpanga juht Jean-Claude Trichet ja USA endine rahandusminister Lawrence Summers (teiste üksikute häälte hulgas) ei manitsenud mullu tühja, kui ärgitasid üldises buumijoovastuses riskidele mõtlema.
12 kuud hiljem vanguvad finantsturud üle ilma USA kinnisvaraturult alguse saanud laenukriisis, nafta hind on 50% tõusnud, dollar kukkunud, börsid languses ning maailma suurimad pangad korstnasse kirjutanud kümneid miljardeid dollareid.
Tänavu tuleb foorum hoopis tõsisema tooniga, debattides otsitakse vastust säärastele küsimustele: kas USA majanduskasv pidurdub nii järsult, et läheb langusesse? Kas USA langus kisub kaasa Euroopa? Kas Hiina ja teiste arenevate riikide majanduskasv on piisavalt tugev, et omal jõul ilma lääne eksporditurgudeta maailmamajanduse mootoriks olla? Kuidas tuleks suhtuda Hiina ja naftarikaste riikide riiklike kapitalifondide investeeringutesse? Milliseid reegleid vajaks globaalne finantssüsteem, et ühest riigist alanud kriisid kulutulena ei leviks.
Suurimat sagimist ennustatakse Davosis tänavu nn riigikapitalifondide (sovereign wealth fund) juhtide ümber, kellest maailma rahaturge tabanud laenukriisis on saanud arvestatavad investorid. Hiina, Saudi Araabia, Kuveidi, Dubai, Lõuna-Korea jt riikide investeerimisfondid on lääne firmades osalusi omandanud juba enam kui 60 miljardi dollari eest, sealhulgas 20 miljardi eest Citigroupi ja Merrill Lynchi aktsiaid.
Läänemaailm on dilemma ees - ühelt poolt on raha vaja, teisalt kardetakse kontrolli kaotada. Lisaks kahtlustatakse, et taolised fondid ei taotle alati üksnes ärikasu, vaid ka poliitilisi eesmärke. Aastaks 2015 võivad selliste fondide varad ulatuda 12 triljonile dollarile. Mitmeid pangajuhte, kes aasta tagasi Davosis kasulikku kuluaaritööd tegid, sel aastal majandusfoorumi 2500 osavõtja seas ei kohta. Citigrupi ja Merrill Lynchi juhid on hiigelkahjumite järel välja vahetatud.
Silmatorkav erand on Goldman Sachsi juht Lloyd Blankfein, kelle pank Wall Streeti suurtest investeerimispankadest ainsana laenukriisist terve nahaga pääses. Tugevalt on esindatud Aasia riigid.
Davosis on taas ka Jean-Claude Trichet ja Lawrence Summers, sedakorda mõlemad "tulekustutaja" rollis. Trichet on suvest saadik muretsenud Euroopa rahaturgude likviidsuse pärast, Summers tõukab tagant maksukärpeid ja tugipaketti USA majanduse ergutamiseks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.02.25, 08:00
Tehisintellektist ja muust
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele