Et kas hull, väga hull või pole häda midagi? Lühike vastus oleks, et pole häda midagi.
Muidugi ei ole jaekaubanduse kasvunumbrid enam sellised, nagu need olid 2007. aasta esimeses pooles, aga mingist krahhist ka ei saa rääkida.
Kui olukord sunnib inimesi oma kulutuste struktuuri üle vaatama, siis tõenäoliselt kaalutakse tõsiselt kinnisvara või auto ostu, kuid toitumisharjumusi ei muudeta niisama lihtsalt.
Seda kinnitab ka Selveri eelmise aasta viimase kvartali statistika. Meie käibekasv oli 25,5 protsenti 2006. aasta sama ajavahemikuga võrreldes ja niinimetatud vanade poodide (millel on olemas aastatagune võrdlusbaas ja mis annab siinkohal parema võrdluse) käive kasvas 20 protsenti. See näitab ilmekalt, et inimesed ei ole oluliselt oma tarbimisharjumusi igapäevase toidukorvi osas muutnud.
Võib tuua veel näiteid, mis ei kinnita, et inimesed oleksid oluliselt kokku hoidma hakanud. Aastataguse ajaga võrreldes on näiteks suitsutatud lihatoodete osakaal kasvanud, samal ajal keeduvorstide ja viinerite ning sardellide (mis ju odavamad) osakaal on lihatoodete grupis vähenenud.
Seega ei ole vähemalt toidukaupmeestel täna küll veel põhjust nurisemiseks.
Saada oma küsimus:
[email protected]Autor: Ain Taube
Seotud lood
Keskpankade kullareservid
on jõuliselt kasvamas, millele on peamiselt kaasa aidanud arenevate riikide ostud, aga ka mitmed Ida-Euroopa riigid. Eesti Pank on nii kullareservide mahu kui ka osakaalu poolest maailmas viimaste seas, selgub Maailma Kullanõukogu (WGC) andmetest.