Jalgpall ja nõrk süda ei sobi kokku

Neil päevil, mil Saksamaa mängis, oli Müncheni piirkonna meestel 3,26 korda rohkem südamega seotud haigusjuhte kui teistel võrdlusperioodidel. 1984. aasta Los Angelese maavärina ajal kasvas südameprobleemide arv viis korda.

Samas kasvas naistel jalgpallimängude ajal südameprobleemide arv 1,82 korda.

Mängudel oli eriti suur mõju neile, kellel oli juba varem diagnoositud südamehaigus. 47 protsendil juhtudest oli tegu varasema haiguse ägenemisega. Võrdluseks võetud muudel ajavahemikel oli varemdiagnoositud südamehaigustega pöördujaid 29 protsenti.

Varasemad uuringud on püüdnud tõestada jalgpallihulluse ning südameinfarktide ja infarktisurmade seoseid, kuid tulemused on olnud vastukäivad. 2003. aastal ilmus uuring, mis näitas, et 1998. aasta jalgpalli MMi sel päeval, mil Prantsusmaa krooniti maailmameistriks, prantsuse meeste seas infarktisurmade arv hoopis langes.

Wilbert-Lampeni juhitud töörühm väidab end olevat esimese, kes näitas, et on olemas kindel seos jalgpalliväljakul toimuva ja inimeste südamete tervise vahel. Südameprobleemide arv tõusis kaks tundi enne mängu algust ning püsis kõrgel veel mitme tunni jooksul pärast matši lõppu.

Eriti palju inimesi sattus südamehaigustega haiglasse kahe mängu ajal: kui Saksamaal õnnestus raskes mängus võita Argentiinat ning siis, kui sakslased kaotasid olulise mängu Itaaliale. See viitab teadlaste sõnul asjaolule, et mitte mängu tulemus, vaid mängu erutus põhjustab äärmuslikku stressi.

Artikkel ilmus ajakirja The New England Journal of Medicine eilses numbris.