Kommentaar: keelamise asemel võiks rohkem ajusid liigutada

Annika Matson 26. veebruar 2008, 16:57

Varsti vahetab enam kui kaks kolmandikku
autoomanikest oma sõidukil naastrehvid suverehvide vastu ning maanteede
lõhkumise tippaeg saab läbi ja algab teederemondi kõrgperiood.

Teede lagunemise takistamiseks tegi Tallinna linnavalitsus ettepaneku keelata naastrehvid.

Minu arvates pole keelamine kõige parem lahendus. Samas on väga hea, et Tallinna linnavõim naastrehvide kasutamisega seotud probleemidele tähelepanu juhtis ja selle teema tõstatas. Uurisin kolm aastat tagasi sama teemat põhjalikumalt ja sellest ajast alates olen veendunud naastrehvide vastane. Olen senini arvamusel, et Eestis tuleb püüda naastrehvide osatähtsust vähendada.

Tundub majanduslikult rumal, et me pool aastat ehitame ja remondime teid ning siis teise pea sama pika perioodi autojuhtidena üksmeelselt lõhume neid teid. Loomulikult on naastrehvide kasutamise kasuks tugevaid argumente. Olulisem on kindlasti ohutus. Ollakse veendunud, et naastrehvidega autot on talvel kergem teel hoida. See veendumus peab paika osaliselt.

Uuringutest on selgunud, et naastrehvidega on ohutum sõita lume ja jääga kaetud teedel. Asfaldil sõites on aga naastrehvid kõige kehvem valik. Kui autojuht sõidab talvel teedel, mis on hästi hooldatud, siis ei anna naastrehvid talle olulist eelist lamellrehvide ees.

Samas on selge, et kõik teed ei saa kunagi talvel jää- või lumevabaks. Minu poolt viidatud uuringutest ka selgus, et kui keelustada naastrehvid, siis võime liiklusõnnetustes hukkunud inimeste arvu suurendada kahe inimese võrra, samuti suurenevad liiklusõnnetuste kahjud. Arvestades seda, et viimastel aastatel on autode arv suurenenud võivad olla ka suurenenud võimalikud naastrehvide keelustamisega seotud kahjud.

Eestis on palju piirkondi, kus talvine teehooldus ei ole operatiivne ning naastrehvide kasutamine on igati põhjendatud. Seetõttu pole ka õige lüüa kõiki ühe puuga. Autojuhtidele tuleb jätta võimalus ise valida, millist rehvi ta kasutab. Samas on aga riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne teha selgitustööd ning motiveerida autojuhte eelistama lamellrehve, sest mida rohkem autojuhte loobub naastudest, seda kiiremini saame korda ka oma teed.

Pakkusin kolm aastat tagasi Äripäevas ilmunud arvamusartiklis mõned ideed, kuidas motiveerida autojuhte kasutama naastrehvide asemel lamellrehve. Enne naastrehvide keelama tormamist tasuks üritada nende ettepanekute realiseerimisega naastrehvide tekitatud kahju vähendada.

1) Maksustame naastrehvid aktsiisiga, mis katab nende rehvide kasutamisest tekitatud kahju. Naastude ja lamellidega sõitjad ei peaks solidaarselt maksma kinni naastrehvide negatiivseid tagajärgi. Selle meetme puudus on pikaajalisus, sest efekt ilmneb alles siis, kui vanu naastrehve hakatakse vahetama uute vastu. Samas võib aktsiisi tõttu tõusnud hind lükata uute rehvide soetamist edasi ja seetõttu kannatada liiklusohutus.

2) Kehtestame lamellrehvidele madalama käibemaksumäära. See ettepanek ei pruugi samuti anda loodetud efekti, sest pole kindlust, et rehvide müüjad langetaksid samas tempos lamellrehvide hinda.

3) Lühendame naastrehvide kasutusperioodi.

4) Kehtestame tasulise parkimise alas lamellrehvide kasutajatele soodsama parkimistasu. Või vabastame lamellrehvide omanikud üldse parkimistasu maksmisest.

5) Riik ja kohalikud omavalitsused peavad ise hakkama näitama eeskuju. Kõik avaliku sektori asutuste kasutatavad autod tuleb varustada lamellrehvidega. Erilist eeskuju võiksid selles osas näidata majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning maanteeamet. Kui avaliku sektori asutused panna sõitma lamellidega, siis õnnestuks vähendada naastrehvide osatähtsust.

6) Maanteeamet võiks, nii nagu mitmesuguseid liiklusohutuskampaaniaid, korraldada naastrehvide kasutamise vastase kampaania. Muidugi ei pea alati olema riik suunanäitaja. Sarnase kampaania võiks korraldada ka mõni teedeehitus-, kütuse- või automüügifirma.

Nimetatud ettepanekute peale väidetakse, et naastrehvid ei ole ainus teede lagunemise põhjus. Muidugi ei ole. Teede kiires lagunemises saab süüdistada teeremondi ebapiisavat rahastamist, halba ehituskvaliteeti, ülekoormatud veokeid jm. Kui me aga igale lahendusele ütleme vastu, et sellest üksi ei aita, siis ei suuda me ühtegi probleemi lahendada ja jäämegi kurtma teede-ehituse ebapiisava rahastamise ning teede kiire lagunemise üle.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. February 2008, 18:45
Otsi:

Ava täpsem otsing