- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põnevaid fakte relatiivsusteooriast
Kes leiutas relatiivsuse? Einstein?
Tegelikult märkas juba Galileo Galilei 1639. aastal, et käest lahti lastud
objektid kukuvad allapoole samamoodi nii liikuvas laevas kui ka paigal seisvas
hoones.
Ning Einstein ei nimetanud oma teooriat algul relatiivsusteooriaks. Tegelikult ta lausa vihkas seda nimetust. Tema 1905. aastal ilmunud artikkel kannab nimetust „Liikuvate kehade elektrodünaamikast” ning sõna "relatiivne" ta seal ei kasutanud. Einstein ise eelistas oma hüpoteesi nimetada invariantsusteooriaks, sest füüsikaseadused paistavad kõigile vaatlejaile ühesugustena, sõltumata nende asukohast. Selles polnud Einsteini arvates midagi relatiivset, kirjutas DiscoverMagazine.
Aegruum? Ka see pole Einsteini väljamõeldis. Neljanda mõõtme ehk aja pookis ruumile külge Einsteini õppejõud Hermann Minkowski, kes nimetas tudengist Einsteini kord laisaks koeraks.
Kuid Einstein on kaheldamatult Galileo mõtete edasiarendaja ning kirjeldas esimesena veidraid asju, mis juhtuvad siis, kui objekt liigub valguse kiiruse lähedase kiirusega.
E=mc² on küll Einsteini loodud valem, kuid sarnastele mõtetele jõudis aasta varem ka Austria füüsik Friedrich Häsenöhrl. Temast ei teata aga tänapäeval suurt midagi, sest relatiivsusega ta seda seostada ei osanud.
Erirelatiivsusteooria loomise ajal töötas Einstein Berni patendiametis ning oli sunnitud oma töövälist tegevust ülemuse eest varjama.
Ka reeglid on relatiivsed. Einsteini järgi ei saa miski liikuda kiiremini kui valgus, kuid ruum ise paisus vahetult pärast Suurt pauku siiski valgusest oluliselt kiiremini.
Relatiivsusteooriaid on tegelikult kaks. Esimene ilmus 1905. aastal ning kannab nime erirelatiivsusteooria. 1916. aastal avaldatud üldrelatiivsusteooria näitas aga Einsteini tõelist geniaalsust. Selle teooriaga näitas ta, et aegruum on kõver ning selgitas selle kaudu gravitatsiooni olemust.
Relatiivsusteooria loomine nõudis märkimisväärseid matemaatilisi oskusi, mis polnud Einsteini tugevaim külg. Teda aitas selles ülikooliaegne sõber Marcel Grossmann, kelle abil ta end ka ülikooli matemaatikaeksamitest läbi vedas.
Sellele vaatamata sisaldas üldrelatiivsusteooria olulist matemaatilist viga, mille tõttu muutus valeks gravitatsiooni mõju suurus valguse liikumissuunale.
Einsteini õnneks lükkas Esimese maailmasõja puhkemine teooria katselise kontrollimise edasi. 1919. aastal toimus järgmine päikesevarjutus, mille ajal sai kontrollida, kas gravitatsioon tõepoolest valguskiirte liikumissuunda mõjutab. Katse läbiviija, kuulus Briti füüsik Arthur Eddington kinnitas relatiivsusteooria õigsust, mis tagas Einsteinile lõplikult ülemaailmse kuulsuse.
Hiljem asja uurinud teadlastele on siiski jäänud mulje, et Eddington tegeles teooria õigsuse kinnitamiseks pisut fotode ilustamisega. Tol ajal ei pannud seda aga keegi tähele.
Hetkel kuum
Kuni Einsteini surmani 1955. aastal polnud teadlastel kuigi palju võimalusi üldrelatiivsusteooria väidete kontrollimiseks. Tänapäeval on aga teooria laialt kasutuses näiteks kaugete galaktikate massi hindamisel.
Kui sa ikkagi ei saa hästi aru, milles relatiivsusteooria seisneb, siis mõtle väidetavalt Einsteini väljaöeldud lausele: „Pane käsi minutiks kuumale pliidirauale ning see aeg tundub terve tunni pikkusena. Kui aga oled tunnikese koos ilusa tüdrukuga, näib, nagu oleks kulunud kõigest minut.” Loe ka: "Milles seisneb relatiivsusteooria".
Enimloetud
3
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Viimased uudised
Iraani välisminister kohtub enda sõnul esmaspäeval Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Maruste: “See on eriti totter olukord”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele