• OMX Baltic0,26%297,36
  • OMX Riga−0,01%916,56
  • OMX Tallinn0,49%2 026,77
  • OMX Vilnius0,07%1 218,52
  • S&P 500−0,59%6 411,37
  • DOW 300,02%44 922,27
  • Nasdaq −1,46%21 314,95
  • FTSE 1000,34%9 189,22
  • Nikkei 225−0,38%43 546,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,1
  • OMX Baltic0,26%297,36
  • OMX Riga−0,01%916,56
  • OMX Tallinn0,49%2 026,77
  • OMX Vilnius0,07%1 218,52
  • S&P 500−0,59%6 411,37
  • DOW 300,02%44 922,27
  • Nasdaq −1,46%21 314,95
  • FTSE 1000,34%9 189,22
  • Nikkei 225−0,38%43 546,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,1
  • 12.03.08, 12:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maailma tugevaim loom vahetab salapäraselt värvi

Maailma tugevaim loom hiidpõrnikas (Dynastes hercules) suudab värvi vahetada salapärasel viisil, mida ükski teadlane siiani seletada pole osanud. Nüüd on teadlased mardika saladuse lahendanud ning usuvad, et mardikas võib anda ideid ka uute intelligentsete materjalide loomiseks.
Hiidpõrnikas pole tuntud mitte ainult oma välisskeleti ebatavaliste jätkete või tugevuse poolest – ta suudab kanda oma kehakaalust 850 korda raskemat koormat – vaid ka võime tõttu muutuda rohelisest mustaks, kui keskkond muutub niiskemaks, kirjutas Physorg.
Belgia Namuri ülikooli teadlased kasutasid põrnika väliskesta uurimiseks uusimat tehnoloogiat – uut tüüpi skaneerivat elektronmikroskoopi, et kindlaks teha värvimuutuse eest vastutavad struktuurid. Lisaks kasutati spektromeetrit, et analüüsida valguse mõju skeletistruktuuridele.
Laboris kasutati uurimiseks mardika kuivatatud välisskeletti. Kesta roheline värvus tekib interferentsi tulemusena. Kui vesi siseneb läbi avatud pooride looma kesta, lõhutakse interferentsfenomen ning putukas näib mustana.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Colombia, Venezuela, Peruu, Ecuadori, Boliivia ja Brasiilia vihmametsades elav hiidpõrnikas on siiski veel üsna salapärane. Kuigi laboris uuritud kuivatatud põrnikas muutis niiskuse tõttu värvi väga reeglipäraselt, polnud laboris peetud elus põrnikas sugugi niisama sõnakuulelik.
Pole ka täpselt selge, mis eesmärgiga mardikas ikkagi värvi muudab. Mõned teadlased arvavad, et tegemist on kaitsekohastumusega – öösiti muutub mets niiskemaks ning seega putukas mustemaks, mistõttu tal on lihtsam varjuda. Teised teadlased aga arvavad, et põhjuseks võib olla soojusregulatsioon.
Uurimuse üks autoritest Marie Rassart sõnas: „Hiidpõrnika värvimuutmisvõime võib anda ideid uute intelligentsete materjalide loomiseks. Näiteks võiks sellisest materjalist valmistada niiskussensoreid.”

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 28 p 8 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele